Foto: Paul-Tech
Eesti täppispõllumajanduse idufirma Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade veebruari andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi ning nende mõju põllutaimedele. Ülevaatest selgub, et senised olud on enim mõju avaldanud rapsi talvitumisele.
Tänavune keskmisest soojem veebruar algas väheste miinuskraadide ja kesiste lumeoludega. Põllud olid kas kaetud õhukese lumekattega või olid koguni lumeta. Kuu teise poolde sattusid ka mõned krõbedamad hommikud ja pehmele maale sadas raske lumekiht.
Põllutaimik oli ilma meelevallas. Põllujaama andmetel külmus mulla õhuke pindmine kiht ning mitmel pool põldudel tekkis sulalumest ja veest külmunud koorik. Mullaandurid näitasid, et Harju- ja Raplamaa ning saarte põllud 8 sentimeetri sügavusele möödunud kuul ei külmunud.
Kuu keskpaik, 13-15. veebruar, pakkus soojalainet, mil õhutemperatuur tõusis mitmel pool üle 7 soojakraadi. Kõige külmemad päevad veebruaris olid aga 22. ja 23. kuupäeval. Madalaimad olid temperatuurid siis Ida-Virumaal ja Jõgevamaal, kus Võtikvere küla põllul mõõtis jaam ühe meetri kõrgusel maapinnast miinimum õhutemperatuuriks esimesel päeval 21,8 ja teisel 26 külmakraadi. Õnneks kattis sel ajal taimikut äsja maha sadanud lumi. Lühike külmalaine mullatemperatuuri ei mõjutanud, sest lumi hoidis olukorra stabiilse. Peale külmi päevi oli kuu lõpuni taas mahedam periood.
Senised ilmastiku- ja mullastikutingimused on mõjutanud enim rapsi talvitumist. Näiteks saab tuua Tartumaa, kus osadel põldudel oli näha taimede külmakahjustusi. Paljud rapsipõllud läksid talvele vastu nõrgana, sest külvi ajal oli põud ning tärkamine oli seetõttu ebaühtlane ja hiline.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et veebruari esimene pool oli palja maa või vähese lumega. Kuu teises pooles aga kaetud tiheda raske lumekattega. Tänavune talv pole suutnud põlde konserveerida. Lumesulavesi on vajunud läbi põllumulla ja voolanud kraavides nii jaanuaris kui ka veebruaris.
Autor: Põllumajandus.ee • 10. märts 2023