Eesti täppispõllumajanduse idufirma Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade veebruari andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi. Ülevaatest selgub, et külmunud maa takistas vee imendumist ning sellest tulenevalt kattis põlde kas vesi või jää, olenevalt temperatuurist. Selline olukord on põllukultuuridele kahjulik, põhjustades taimede vettimist.
Veebruar oli keskmisest kõrgema õhutemperatuuriga. Kuu esimesed neli päeva olid pehme ilmaga, kuid seejärel hakkas temperatuur tasapisi langema, saavutades madalama punkti 9. veebruaril, mil Virumaa põldudel langes ööpäeva miinimumtemperatuur taimiku kohal alla -25 kraadi. Tartu-ja Jõgevamaal oli külmakraade paar-kolm kraadi vähem ning Lääne-Eestis ja saartel jäid temperatuurid -10 kuni -14 kraadi vahele. Temperatuurikontrastid Eesti eri piirkondade vahel olid sel päeval suured. Sealt edasi hakkasid temperatuurid taas kerkima, jõudes kuu keskel plusspoolele, kuid 18. veebruaril saime veel korra külma tunda. Kuu viimasel nädalal jäid ööpäeva keskmised õhutemperatuurid taas plusspoolele.
Tasased põllud ja madalamad kohad olid terve kuu kaetud, sõltuvalt õhutemperatuurist, kas vee või jääga, sest vesi ei saanud külmunud mulla tõttu maa sisse vajuda. Mõnel pool esines ka jäist lumekoorikut. Põllukultuuride olukord oli halb ja kuu lõpuks muld täielikult üles ei sulanudki. Esimesed sulailmingud jõudsid 8 cm sügavusele 24-25. veebruari paiku. Kuu viimaseks päevaks oli muld 8 cm sügavuselt sulanud Lääne-Eesti, saarte ja Lõuna-Eesti piirkonnas. Mujal oli sulamine veidi aeglasem, kuid pindmine kiht oli kõikjal siiski pehme. Samal ajal näitasid mullaandurid 20 cm sügavusel juba sulamise märke.
Taimede talvitumist mõjutas külm, vesi ja jää, mis tegid oma töö – eriti said kannatada taliraps ja -oder. Samas talinisu põlde mõjutas külm vähe.