Täppispõllumajanduse ettevõte Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade mai andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi. Ülevaatest selgub, et vaatamata jahedatele öödele möödus maikuu Eesti põldudel edukalt – tugevaid külmakahjustusi ei esinenud ning kuu teine pool pakkus taimedele soodsaid kasvutingimusi.
Mai esimene pool oli jahedate ilmadega, kuhu mahtusid ka öökülmad. Üle kogu Eesti mõõdeti taimiku kohal miinuskraade kokku 4–13 ööl. Kõige vähem esines öökülma Põlvamaal – seal registreerisid mullajaamad külmakraade 4–8 ööl. Kuu kõige madalam temperatuur taimiku kohal mõõdeti 10. mail Kehtnas rohumaal: -6,7 kraadi. Põhja- ja Kesk-Eestis jäid sel ööl termomeetri näidud kõikjal alla 4 miinuskraadi.
Kuu viimased miinuskraadid registreeriti Kesk- ja Põhja-Eestis 21. mail ning mujal Mandri-Eestis 17. mail. Saaremaal, Laugu külas, mõõdeti aga talinisu põllul taimiku kohal veel ka 30. mai öösel -0,3 kraadi. Sellele järgnenud päev oli samas seal kuu kõige soojem.
Maikuu teine pool oli juba soojem. Aktiivne taimekasvuperiood algas 18-19. mai paiku. Aktiivseid taimekasvupäevi oli kuu peale kokku sõltuvalt piirkonnast 12–15. Mais ei esinenud taimedel kuumastressi. Ööpäeva keskmised mullatemperatuurid 8 cm sügavuses jäid kuu esimeses pooles 6–9 kraadi vahele. Kuu teises pooles kasvasid temperatuurid ühtlaselt kuu lõpuks 15 kraadini.
Mullavee defitsiiti Mandri-Eestis ei esinenud, ent Hiiu- ja Saaremaal tekkis osadel põldudel mulla ülemises kihis veepuudus. Eriti soodsad mullavee olud olid Lõuna-Eestis, kus mullavee tasemed olid kuu teises pooles sademete toel tõusvas trendis. Suuremad mullavee tipud olid 16. ja 25. mai paiku.
Kuu esimese poole külmad pärssisid taimede kasvu ja takistasid taimekaitsetöid. Taimekaitsele seadis piire ka tugev tuul ja sademed. Taimekaitsetööd kuhjusid oodates soodsaid ilmastiku olusid. Kuu teine pool oli taimede kasvuks soodne. Külvid tärkasid kiiresti ja kogusid elujõudu.
Väetistega antud toitained said vihma toel mulda liikuda. Toitainete graafikutelt oli näha, et taliviljad olid elujõulised ja tarvitasid lisatud toitaineid isukalt. Toitainete tarvitamine käis käsikäes nende vabanemisega mulda. Tasakaalustatud väetamise korral sai saagipotentsiaaliks hinnata põllu maksimaalset võimekust.
Mai kolmandas dekaadis algas ka silotegu. Esimesena said siloküpseks talirukki põllud ja siis juba ka rohumaad, mille kasvuks oli vett piisavalt, kuigi jahe kuu esimene pool pidurdas rohukasvu. Talirapsi kevadised öökülmad ei kahjustanud. Õitsemine algas järk-järgult ja jõudis kuu viimasel nädalal täisõitsemisse. Piisavalt pikk õitsemisperiood on hea saagi eelduseks.