Tänavuse kevade ilmastikutingimused on taimekaitsetöid nii piiranud kui ka põhjustanud nende kuhjumise. Öökülmadega mai esimene pool pani taimekaitsetööd ootele, ent taimed siiski kasvasid ja jõudsid arenguga tõrjeks kriitilisele piirini või juba ületasid seda. Rõhkkondade vaheldumisega kaasas käiv tugev tuul ja sademed piirasid samuti taimekaitsetöid. Seda kriitilisem on leida sobivaid aknaid taimekaitsetöödeks, et tulemus oleks efektiivne ja ei kahjustaks kultuure.
Siin tuleb appi Paul-Techi põllujaam, mis mõõdab õhutemperatuuri taimiku kohal ja seetõttu on öökülmad selgemini näha, kui kahe meetri kõrgusel asuvate standardilmajaamadega. Õhutemperatuuride kõrval on ka väga oluline põllujaamast reaalajas saadav mullainfo – seda nii liigvee kui ka põua osas.
Paigutades põllujaamad erinevate omadustega põldudele saab põllumees planeerida operatiivselt tööde järjekorda – alustada sealt, kus põld kannab ja öökülma maapinnal ei esinenud. Ka põllukultuuride põua- ja kuumastressiga saab ja tuleb arvestada. Põllul valitsevatest tingimustes ülevaadet omades on selge, kas tuleb muuta pritsisegu komponente, preparaadi kulunorme või tõrje üldse ära jätta, et ei kahjustaks kasvatavat kultuuri.
Põllutööde tõhustamiseks tuleb põllujaamade asukohtade valimisel peamiselt lähtuda: mulla omaduste erinevustest (vee-, mullatemperatuuri- ja toitainete režiim) ning maastikust ja pinnareljeefist sõltuvast põllukliimast (öökülmad, tuulele avatus jne).
Juuni esimese dekaadi lõpus läbi Eestimaa sõites oli näha mitmel pool lamandunud taliodra põlde. Rohkem oli neid näha lõunapoolses Eestis. Lamandumist põhjustab vihm, tuul, ühekülgne lämmastikuga väetamine ja väljaveninud nõrk kõrs. Üheks nõrga kõrre võimalikuks põhjuseks võib olla ka see, et kasvuregulaatori kasutamiseks ei leitud sobivat ajavahemikku. Tegelikkuses oli niiskuse toel väljaveninud kõrtega põlde näha ka põhjapoolses Eestis, ent seal ei olnud sademed ja tuul jõudnud veel kahju teha.
10. ja 11. juunil olid põllud väga pehmed, et seal masinatega liikuda. Lõuna-Eestis oli näha ka liigveest põhjustatud hapnikupuudust mullas, mis avaldus suviviljade heledas värvis. Ka seda stressi taimedel tuleb plaanitavate taimekaitsetööde juures arvestada.
Praegune vihm ja sellele järgnev soojus soodustavad taimehaiguste tekkimist ja levikut. Lisaks tuleb nüüd juba arvestada ka lehetäide tõrjumisega. Paul-Techi süsteem jälgib, mis järjekorras põllud jälle masinaid kandma hakkavad ning millal on ja tulevad sobilikud olud taimekaitseks. Lisaks teavitab süsteem, millist preparaadi kulunormi kasutada, et tulevast saaki ei kahjustaks ja mõju oleks vastavates tingimustes maksimaalne.
Põllumees peab omalt poolt kindlasti lugema preparaadi kasutusjuhendit, hoidma pritsi korras ja puhtana, tagama, et sobiva paagiseguga õigele põllule sõidab, et ei juhtuks nagu pildil oleva hästi talvitunud ja head saaki lubanud rukkipõlluga. Paul-Techi põllujaama andmed kergendavad kiirel ajal tunduvalt vajalikku üheksa kordset mõõtmist, et üks kord korralik saak lõigata.