Täppispõllumajanduse ettevõte Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade juuni andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi ning nende mõju taimekasvule, põllutöödele ja saagile. Sagedased vihmad muutsid põllud pehmeks ja jätsid taimede juured hapnikunälga. Eriti kannatasid suviviljad, mis ei saanud kasvuhoogu sisse, vaid muutusid liigvee tõttu kollaseks ja kohati hukkusid.
Juuni möödus enamasti pilvealuselt ja jahedalt. Miinuskraade registreerisid Paul-Techi põllujaamad taimiku kohal vaid 4. juuni öösel, seda neljal põllul: kahel Harju-, ühel Rapla- ja ühel Pärnumaa põllul. Miinimumi rekord -0,7 kraadi mõõdeti Raplamaal Uuskülas asuval talinisu põllul. Jaaniaegne kõige jahedam öö oli 23. juunil, mil miinimumtemperatuurid jäid +1,2 ja +5,9 kraadi vahele. Õhutemperatuuri maksimumid jäid kuu keskpaika, kuid ei küündinud taimedele põhjustama kuumastressi.
Juunis kahjustas paljusid põlde liigvesi. Eriti trööstitu oli olukord Eesti kagunurgas, kus mullavee tase oli kõrge juba maikuus ja juunisse ei mahtunud päevi, mil põllud oleks saanud taheneda. Seal kannatasid eriti suviviljade juured hapnikupuuduses – taimede kasv pidurdus, taimik muutus kollaseks ja kohati hukkus.
Kuu esimeses dekaadis oli kaks päeva, mil Eestis vihma ei sadanud, teises dekaadis neli sellist päeva, kolmandas aga mitte ühtegi. Heinategu oli võimatu ja ka silotegu oli häiritud, sest rohukamaral puudus lõpuks masinate kandevõime.
Samuti ei võimaldanud sagedased sajud mitmel pool teha vajalikke taimekaitsetöid. Niisked olud olid omakorda sobilikud seenhaiguste levimiseks. Tuul ja vihm põhjustasid ka taimede lamandumist.
Kõrgemad mullavee tipud mõõdeti 9. ja 12. juuni paiku, mil vihmale järgnes vihm. Sealt edasi mullavee tase suurt ei alanenud – püsides pea kõikjal üle liigvee piiri.
Positiivse poole pealt, juuni sademed ei toonud talivilja põldudel kaasa toitainete tõuse mullas, mis viitab selle, et põllule antud toitained olid liikunud kõik korralikult hea saagi saamiseks taimedesse. Nüüd jääb vaid loota soodsaid olusid saagi valmimiseks.