Murumäe on üks Jõgevamaa põldudest, mida harib teraviljakasvataja Tõnis Soopalu – paljudele paremini tuntud nime all Farmer Tõnis. Sotsiaalmeedias jagab ta oma igapäevaelu põllumehena, andes jälgijatele ausa ja vahetu sissevaate tänapäevasesse taimekasvatusse.
Selles postituses heidame pilgu tema Murumäe põllule, kus 2024/25 hooajal kasvatatakse talinisu. Põllul jälgitakse mulla niiskust- ja toitainete taset reaalajas Paul-Techi mullajaama abil, mis annab väärtuslikku infot taimede kasvutingimuste ja väetamisotsuste tegemiseks.
Murumäe – hea, ent tundlik muld – talinisu 2024/25
Murumäe põllu parasniiske leostunud mulla ülemine kiht laseb vett kiiresti läbi, alumises kihis on olukord märksa stabiilsem, sest asub savistunud kihi peal. Enim väljakutset on see loodusliku drenaažiga põld pakkunud põuastel aastatel, mil muld kuivab kiiresti. Kes tahavad väetise iga euro arukalt tööle panna peavad selliste veeoludega, millega kaasneb ka toitainete liikumine, arvestama.
Sügis – vesi hoidis hinge kinni ja viis toitained juurtest kaugemale
Sügisel 2024 saabusid esimesed tõsisemad vihmad 27.–29. septembril. Paul-Techi mullajaam näitas, et ülemine kaheksa sentimeetrit täitus veega kiiresti ja suunas sademed sealt alumisse kihti, kus nad jäid pidama kuudeks üle küllastumise piiri. Ka toitained liikusid sademetega alumisse kihti. Sügisel oli algareng piiratud – taimik ei kujunenud tihedaks, võrseid võinuks tulla rohkem.
Talv – külmumisnähte esines ka 20 cm sügavusel mullas
Detsembri külmalaine ajal kukkus mullas elektrijuhtivus järsult, mis oli märk taimi kaitsva lume puudumisest. Külmumise tunnused ulatusid ka 20 cm sügavusele. Selle külmalaine miinimum õhutemperatuuriks jäi taimiku kohal -10,8 kraadi ja ei ohustanud taimikut. Edasised pehmemad ilmad ja sadanud lumi taandasid mullas külmumise nähte.
Järgmine tugevam mulla külmumine leidis aset veebruaris, kus taimiku kohal langes 18. veebruaril õhutemperatuur -20,7 kraadi juurde, ent siis olid taimed kaetud kaitsva lumega. Taimed tulid talvealt välja kahudeta.
Kevad – soe ja külm vaheldusid
Märtsi viimastel päevadel tõusis ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle +5 kraadi, andes märku vegetatsiooni algusest. See meelitas taimedele väetist andma. Esimene lämmastik 73 kg/ha anti põllule 31. märtsil. Ent mõne päeva pärast tuli kaheksapäevane külmalaine, mis pidurdas taimede toitumist. Alles 15. aprilli vihm tõi toitained 8 cm sügavusel esile. Eriti suur toitainete tõus kaasnes 19. ja 20 aprilli vihmadega, mis näitas, et jaheduse tõttu oli toitainete eelnev tarbimine nõrk.
Teine jahe periood jäi aprilli lõppu ja mai algusesse, peale mida tehti teine väetamine 75 kg N/ha. Teisele väetamise ringile järgnesid toitainete lahustumiseks ja tarbimiseks soodsad olud. Järgnevad sademed ei toonud enam esile toitainete tõuse mullas, mis tähendas, et toitained liikusid jõudsalt taimedesse. See, et peale väetamist ei olnud näha toitainete tõusu mullas, nagu peale esimest ringi, ei olnud murekoht vaid puhas rõõmusõnum. Toitained liikusid vee jõul sinna kuhu peab – taimedesse.
Lipulehes taimik oli terve ja hästi toitunud. Samal ajal sademed ei toonud esile toitainete tõusu mullas, mis tähendas, et saagi kvaliteedi tõstmiseks oli sobilik teha ka kolmas väetamine – 15 kg N/ha.
Liiga tugev lämmastikumajandus kutsuks esile lamandumisohu ja põua korral hilisvõrsumise.
Kaks sorti, üks saak: Informer & Olivin
Farmer Tõnis külvas Murumäele katseks paralleelselt kaks sorti – saagirikkama Informeri ja kvaliteetse Olivini. Kahe sordi külvamine andis põllule triibulise välimuse, mis pealt vaadates nägi välja nagu väetamise või pritsimise viga. Kui saagikoristusel kombaini üks pool lõikab üht sorti ja teine teist, siis punkrisse jõudes on nad segunenud. Tegelikkuses loodetakse tasakaalus ära kasutada mõlema sordi eelised, et saada piisava kvaliteediga suur saak.
Viis õppetundi Murumäe näitel igale põlluomanikule
- Ära oota graafikul kõrget nitraaditippu – nähtav toitainete stabiilsus, lahustumiseks ja tarbimiseks soodastes oludes, on tõhususe tunnus.
- Talvisel ajal Paul-Techi mullaanduri mõõdetud elektrijuhtivuse järsk langus annab märku, et taimik on külmale avatud. Siingi on stabiilsus hea talvitumise tunnus.
- Väeta kasvavat taime vastavalt tema elujõule. Liiga varajane väetamine on ebaefektiivne. Väetamise tõhususele aitavad kaasa sademed, mis viivad toitained kiiresti mulda.
- Saab õppida tundma põllu iseloomu ja selle aluseid – ka neid mida palja silmaga ei näe. Taimede kasvukeskkonnaga igapäevaselt kursisolek annab põllumehele kiire ja kindla otsustusaluse tõhusa töö läbiviimiseks.
- Tugine põllu ajaloole, kasuta uusi tehnoloogiaid ja katseta helgema tuleviku nimel.
Kokkuvõte
Murumäe loo kõige suurem võit peitub nähtamatus: tänu Paul-Techi mullajaamale saab Tõnis aru, et “puuduva” nitraadipiigi asemel on tal olemas püsiv, aeglaselt vabanev toiteallikas. Ta ei maksa üle, ei pane põldu lamanduma ega raiska väetist vihmavooluga oja poole. Muld teeb vaikselt tööd, juured ammutavad toitaineid ja talinisu seisab sirgelt – just see ongi nutika põllumajanduse võlu.