Mullas toimuva jälgimisest räägime tavaliselt mullaproovide kontekstis. Tänapäeva põllumajandustootja võtab oma põldudelt mullaproovi kord viie aasta jooksul, et saada hinnangut toitainete kohta, selgitada välja vajalikke väetisekoguseid ning hinnata aja jooksul toimunud toitesoolade, pH ja orgaanilise aine sisalduse muutust.
Tavaliselt võetakse mullaproovi kas kevadel või sügisel enne väetamist, ja tavaliselt siis, kui proovivõtjal on aega. Muld ja mullaviljakus pole aga paraku ajas stabiilne füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste näitajate kogum, vaid nii nagu muutuvad aastaajad mulla pinnal, on ka mullas toimuv sesoonne ja pidevas muutumises. Kuidas mullasisestel muutustel silma peal hoida ja sellest lähtuvalt tootmises tarku otsuseid teha, mitte pidevalt tagantjärele tark olla?
Mullaandmed reaalajas
Eestis välja töötatud ja arendatav Paul-Techi mullajaam mõõdab ööpäev läbi kahetunnise intervalliga mullavee elektrilisi omadusi. Mõõdetud andmed kuvatakse reaalajas veebipõhisesse kliendiportaali.
Üks Paul-Techi jaam on varustatud kahe anduriga: kõrgem andur on 8 cm sügavusel ja madalamal asetsev andur 16 cm sügavusel. Sellisel moel on võimalik jälgida toitainete liikumist erinevates mullastiku kihtides ja kihtide vahel. Seeläbi saab hinnata, kas toitained on valdavalt taimede juurestiku piirkonnas ja ka taimedele kättesaadavad või on need liikumas sügavamatesse kihtidesse.
Veebirakendusest on võimalik näha, kas ja millal on väetisega antud toitained vabanenud ning kui palju on taimik mingiks hetkeks toitained tarbinud. Näiteks kui mulla liigse kuivuse tõttu ei ole toitained vabanenud, siis saab teha otsuseid uueks pealtväetamiseks.
Enne taimiku vegetatiivset arengut ja pärast saagikoristust mõõdetud andmete põhjal on võimalik jälgida mulla toitainete bilanssi. See tähendab, et on näha, kui palju on toitaineid enne külvi ja kui palju on neid järel pärast saagikoristust. See annab võimaluse teha valikuid vahekultuuri kohta ja näha majandamise efektiivsust. Seeläbi saab teha täpseid otsuseid, mis kajastavad põllu tegelikku hetkeolukorda.
Lisaks saame infot mulla niiskussisalduse ja temperatuuri kohta. Mulla niiskuse põhjal on võimalik näha, kas mullavee kättesaadavus taimedele on liigne, optimaalne, kehv või kehvemapoolseks muutumas. Samuti näeb seda, kas taimik on juba põuastressis, kuigi põlluvaatlusel see visuaalselt tuvastatav pole.
Sellises peidetud niiskuspuuduse olukorras peaks olema pritsimis- ja väetamistöödega äärmiselt ettevaatlik.
Muutused näha pika aja jooksul
Võrreldes tavapäraste üksikmõõtmismeetoditega on veebis kõikide mõõdetavate parameetrite kohta ajatelg. See võimaldab näha muutusi kogu taimekasvu perioodil ja talvelgi, sest süsteem peab vastu põhjamaises kliimas ning saab autonoomselt hakkama igal aastaajal.
Näiteks saab infot ühe meetri kõrguselt õhutemperatuuri ja suhtelise õhuniiskuse kohta.
Kommentaar: Sensorite kaudu saab mitmekülgset ja kasulikku infot
Margus Lepp, Vändra AS-i juhatuse esimees
Vändra AS-i põldudel olid Paul-Techi mullasensorid kasutusel käesoleva aasta kevad-suvel. Eesmärk oli testida ja hinnata, kas ja kuidas saab sensorite kaudu saadavaid andmeid ära kasutada agronoomiliste otsuste tegemisel. Huvitav tundus mõte, et mullasensorite abil saab reaalajas jälgida protsesse, mis mullas toimuvad – seda, mille kohta on seni palju oletusi tehtud ja mis on olnud nii-öelda nähtamatu.
Ühe hooaja kogemuse põhjal võin öelda, et sensorite kaudu on võimalik saada väga mitmekülgset ja kasulikku infot, mis võimaldab teha targemaid majandusotsuseid. Näiteks saab hinnata mulla kandevõimet masinatega töötamiseks, jälgida taimede toitainete kasutamist, hinnata taimiku põuastressi taset jms.
Oleme otsustanud jätkata mullasensorite kasutamist ja plaanime teha järgmisel aastal täiendavalt katse, milles lisame ühe sensori veel sügavamasse kihti, et saaksime jälgida ka toitainete leostumist.
Hea teada
Mullajaam aitab taimekasvatusspetsialistil vastata järgmistele küsimustele:
- Kuidas kulgeb sügisene areng?
- Kuidas möödub talvitumine?
- Millal ja kui palju väetada?
- Kas taimed on kriitilistel kasvuperioodidel toitainete ja veega varustatud?
- Kas taimikul võib olla stress, mida silmaga ei näe?
- Millise normiga kasvuregulaatorit kasutada?
- Millise normiga fungitsiidi kasutada ja leheväetamist teha?
- Millal peab taimekaitseprits põllul olema ja kui keerulisi segusid taimik antud ajahetkel kannatab?
- Kui suureks kujuneb saak?
- Kas kõik toitained kasutati kasvuperioodil ära?
- Kuidas on erinevad saagiaastad omavahel võrreldavad?