Et vältida toitainete kadumist ja anda põllule tagasi orgaanilist ainet, kasvatab Jõgevamaa teraviljakasvataja Tõnis Soopalu – paljudele paremini tuntud nime all Farmer Tõnis oma Oonurme põllul vahekultuure ja hernest ning kasutab orgaanilist väetist. Selle töö tulemuste jälgimiseks on abiks Paul-Techi mullajaam, mis näitab reaalajas, kuidas toitained mullas liiguvad ja millal taimed need omastavad.
Selles postituses jagame, kuidas 2024/25 hooajal on Oonurme põllul vahekultuurid ja hernes aidanud toitaineid siduda, mulla viljakust tõsta ja hoida toitained põllul, et need ei kaoks vihmaveega, vaid toetaksid järgmise saagi kasvu.
Oonurme põld: eesmärk on vältida toitainete mullast välja pesemist ja tõsta mulla viljakust
Oonurme põld on nõrga puhverdusvõimega – iga sajuhoog voolab läbi profiili ja toob sensorigraafikusse kohe terava hüppe. Puhverdusvõime suurendamiseks on abiks mulla orgaanilise aine sisalduse tõstmine. Selleks on seal külvikorras liblikõielised kultuurid, kasutatakse orgaanilist väetist ja vahekultuure. Mineraliseerunud mulla parandamine on vaeva ja aega nõudev töö, mille edukuse jälgimise teeb Paul-Techi mullajaam väga lihtsaks. Pideva jälgimise all on toitainete vabanemine ja liikumine mullas tundide ja aastate kaupa.
Vahekultuur oli väetisekotiks
Mitmekesise vahekultuuri seemned said laotatud valmivasse teravilja, et võita neile aega toitainete sidumiseks endasse. Mullajaam näitas, et toitained olid korralikult vahekultuuri poolt seotud, sest sügisesed vihmad toitainete tõusu ja liikumist esile ei kutsunud – leostumine oli välditud.
Talvised miinuskraadid külmutasid vahekultuuri ja mulla pinnakihi konserveerides väetisekoti kevadeks.
Kevadine ärkamine, herne külv ja väetamine
Aprilli keskpaigaks oli muld juba soojenenud nõnda, et mulla elustik sai aktiivselt toimetama hakata. Paul-Techi mullajaam näitas, et sellega kaasnes mulda järk-järguline nitraatlämmastiku vabanemine. Enne herne külvi, 28 efektiivse taimekasvupäeva jooksul, oli mulda tekkinud bioloogiliste protsesside tulemusena NO₃-N 12 kg/ha. Vahekultuuride tekitatud väetisekoti avanemine jätkus ka edaspidi, kuid seda enam jälgida ei saanud, sest enne külvi anti põllule sõnnikuga 14 kg N/ha, mis samuti hakkas toitainete taset kasvatama.
Herne külv tehti 9. mail. Herne kasvama hakkamisega sai tema juurtel alata mügarbakterite pidu, mis lisab suve jooksul veel lämmastikku.
Herne kasvuaegset toitainete näite tõstis tublisti magneesiumsulfaadi (Mg 30 ja S 40 kg/ha) lisamine põllule. Arvestada tuleb, et magneesium ja väävel on mullas suure liikuvusega ja mõjutavad toitainete näite mullas samamoodi nagu liikuv lämmastik.
Tulemused ja järeldused
- Mida varem vahekultuur külvata seda enam ta suudab toitaineid endasse koguda.
- Vahekultuur hoidis toitained põllul – sügis-talvine toitainete leostumine sai ära hoitud.
- Mulla parandamise töö nõuab süsteemsust.
Paul-Techi reaalajas andmete abiga sai Farmer Tõnis kindluse, et tegutseb säästvalt, keskkonda hoides ja põldu parandavalt. Oonurme põld näitas selgelt, et nutikalt hallatud vähese vee ja toitainete puhverdusvõimega põld ei “uhu raha ära”, vaid saab käituma panna vahekultuuride abil toitainete pangana.