Täppispõllumajanduse ettevõte Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade septembri andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi ning nende mõju taimekasvule, põllutöödele ja saagile. Kokkuvõttest selgub, et liigmärg muld takistas põllutöid ja jättis oma jälje külvi kvaliteedile.
September oli keskmisest soojem. Kuu algas kahe jahedama päevaga, kuid sellele järgnes üheksa päeva kestnud soe periood, mil õhutemperatuur kerkis mitmel päeval üle 25 kraadi. Alates 12. septembrist muutus ilm pilvisemaks ja jahedamaks.
Esimesed kohatised miinuskraadid maapinna lähedal mõõdeti 24. septembril. Külma oli ka järgneval ööl, mis mõjutas juba laiemalt veel üsna vesiseid maisitaimi. Öökülmi esines sisemaal kuni kuuel ööl, samas kui rannikul ja saartel jäid ööd külmavabaks. Kõige ulatuslikumalt oli külma kuu kahel viimasel ööl. Kuu kõige madalam õhutemperatuur taimiku kohal, -6,5 kraadi, mõõdeti 30. septembril Tartumaal Pihva külas asuval rohumaal.
Külmad ööd peatasid ka taimede aktiivse kasvu – ööpäeva keskmised temperatuurid ei tõusnud enam mitmel pool üle 10 kraadi. Tuli olla ettevaatlik, et taimekaitsetöödega ei kahjustaks öökülmade poolt tekitatud stressis põllukultuure.
Mullaniiskus püsis kogu septembri vältel kõrge. Kuu esimesed kümme päeva olid sadudevaesed, mis võimaldas põldudel läbi viia koristustöid. Järgnevate päevade vihmad olid aga juba suureks takistuseks põllutöödele. Põllud olid liiga pehmed ja muld kleepuv, et jätkata talinisu külviga. Kuu viis viimast päeva olid kuivad, ent muldade tahenemine võttis aega, et külvidega jätkata. Kuu lõpus oli näha juba ilusaid rohelisi talinisu põlde äsja seemne alla läinud põldudega kõrvuti, ent septembris ei lõppenud siiski kõikjal veel külvitööd.
Tänavust sügist iseloomustab ebaühtlane külvi kvaliteet. Esiteks, liigniiskuse tõttu oli mullastruktuur seemne külviks sobimatu – seeme sai eri sügavusele, muld jäi külviku järel panklikuks või muld tihenes seemne kohal liialt. Tärkav seeme jäi niisketes ja liialt tihenenud mullaga aladel kohe hapnikunälga ning taim ei saanud kasvuhoogu sisse. Muldade tihenemisest tingitud puudused külvide tärkamisel ja arengul olid eriti hästi näha põllu otstes, kus masinad end ringi keeravad või radadelt kust vilja põllult välja veeti ja kombain oli sõitnud.
Teiseks külvikvaliteedi mõjutajaks oli suur põhu kogus põllul, millest külvik ei jõudnud läbi murda, et seeme saaks korralikult mulda viidud. Eriti oli seda näha otsekülvikuga rajatud rapsipõldudel, kus peenike seeme sai mulda ebaühtlaselt või läks põhu sees kaduma. Ka varise tõrjeks jäi ajaaken lühikeseks või puudus üldse.
Septembris tehtud rohuniited andsid head saaki. Kuna silohoidlad olid juba täis, tuli leida sobivaid kohti, kuhu teha silopätse. Maisi valmimine oli aga vaevaline – olles paljudes kohtades veel septembri keskpaigaski piimküpsuses. Maisi kuivainesisalduse tõstmise võttis ette külm, kuid kuu lõpus seisis veel mitmel pool külmast võetud hele mais põldudel. Söödakvaliteedile mõjub negatiivselt liiga suure niiskuse sisaldusega maisi sileerimine, kui ka külmast võetud taimiku koristamisega hilinemine.