Ilma jälgimine on põllumajanduses alati oluline olnud. Temperatuur, sademed ja tuul mõjutavad nii tööde ajastust kui ka taimede arengut, mistõttu on ilmajaamad olnud põllumeestel kasutusel juba väga pikka aega.
Samas on tehnoloogia areng toonud põllumajandusse uusi võimalusi ning üha enam kasutatakse lahendusi, mis koguvad infot lisaks õhule ka mullast. See tõstatab küsimuse: mida need erinevad jaamad tegelikult mõõdavad ning kuidas saadud andmeid põllul kasutada?
Mida mõõdab traditsiooniline ilmajaam?
Traditsiooniline ilmajaam on eelkõige suunatud õhuolude jälgimisele. Tavapäraselt paikneb jaam avatud alal kahe meetri kõrgusel maapinnast ning selle eesmärk on anda võimalikult objektiivne ülevaade ümbritsevatest ilmastikutingimustest.
Ilmajaam mõõdab enamasti:
- õhutemperatuuri
- suhtelist õhuniiskust
- tuule kiirust ja suunda
- sademete hulka
Need andmed on abiks igapäevaste tööde planeerimisel, näiteks pritsimise, väetamise või koristuse ajastamisel. Samuti annavad need hea üldpildi sellest, millised tingimused parasjagu piirkonnas valitsevad.
Millest ilmajaam alati pilti ei anna?
Kuigi ilmajaama andmed on väärtuslikud, ei kajasta need alati seda, mis toimub taimede vahetus läheduses. Taimed kasvavad mullas ja nende areng sõltub suuresti juuretsoonis toimuvatest protsessidest.
Näiteks võib suviste öökülmade ajal olla temperatuur kahe meetri kõrgusel nullist kõrgemal, samas kui taimede kasvukõrgusel langeb temperatuur miinusesse. Sellisel juhul ei pruugi ilmajaam külmariski näidata, kuigi tegelik mõju kultuurile on olemas.
Sarnane olukord tekib ka mulla niiskuse või temperatuuri puhul, kus õhuandmed ei anna täielikku pilti mulla tegelikust seisundist.
Mis on mullajaam ja mida see mõõdab?
Mullajaam on selleks, et koguda andmeid otse mullast ja taime kasvukeskkonnast. Selle fookus ei ole üldine ilm, vaid mulla seisund ja seal toimuvad muutused.
Paul-Techi mullajaam asub põllul, taimede sees ja kasvukõrgusel. See mõõdab:
- mulla niiskust
- mulla temperatuuri
- toitainete dünaamikat mullas
- maapinna lähedast õhutemperatuuri
Lisaks kuvab süsteem ka konkreetse põllu kohta käivaid õhuandmeid, sealhulgas õhutemperatuuri, sademeid ja tuult. Oluline erinevus seisneb aga selles, et mõõtmised on seotud just selle põllu ja taimede kasvutingimustega.
Praktiline vaade: miks mõõtekoht loeb?
Mõõtmise asukoht mõjutab otseselt seda, millist infot andmed edasi annavad. Kui ilmajaam annab ülevaate õhust standardkõrgusel, siis mullajaam aitab paremini mõista, millistes tingimustes taimed tegelikult kasvavad.
See võib olla oluline näiteks:
- vee liikumise hindamisel mullas
- mulla soojenemise ja jahtumise jälgimisel
- toitainete kättesaadavuse muutuste mõistmisel
- stressiolukordade varajasel märkamisel
Selline info ei asenda ilmaandmeid, vaid pakub neile täiendava vaatenurga.
Kuidas neid andmeid praktikas kasutada?
Ilma- ja mullaandmeid kasutatakse sageli koos. Ilmajaam aitab hinnata, millised tingimused on saabumas või parasjagu valitsevad, samas kui mullaandmed näitavad, kuidas need tingimused põllul tegelikult avalduvad.
Näiteks:
- sademete järel saab hinnata, kas vesi jõudis juuretsooni
- temperatuuri muutuste puhul saab jälgida, kuidas reageerib muld
- väetamise järel on võimalik vaadelda toitainete liikumist mullas
Selline lähenemine toetab teadlikumaid ja ajastatumaid otsuseid.
Kokkuvõte
Ilmajaamad ja mullajaamad täidavad erinevaid rolle. Ilmajaam annab väärtuslikku infot atmosfääritingimuste kohta, mullajaam aga aitab paremini mõista mulla ja taime vahel toimuvat.
Milline lahendus on sobivaim, sõltub põllumehe eesmärkidest ja sellest, millist infot on konkreetsete otsuste tegemiseks vaja. Mida rohkem on otsused seotud mulla seisundi ja taimede reaktsioonidega, seda olulisemaks muutub ka mullaandmete roll.
Loe ka: Jaama ja ilmandmete vaated – selge ülevaade põllu tegelikest tingimustest