Põllumajanduses ei sünni toimivad mõõteseadmed juhuslikult. Need sünnivad siis, kui insenertehniline loogika, füüsika ja agronoomiline arusaam on omavahel kooskõlas – ning kui seda loogikat kinnitab ka sõltumatu teadus.
Käsiseade Perkomeeter ja Paul-Techi statsionaarne mullajaam on loodud sama inseneri ja teadlase, Tiit Plaki, poolt. Mõlemad seadmed põhinevad samal elektrofüüsikalisel ja agronoomilisel mõõtmispõhimõttel, mis on kujunenud mitmekümne aasta pikkuse teadus- ja arendustöö tulemusena.
Oluline on rõhutada, et statsionaarne Paul-Techi mullajaam oli tehniliselt olemas juba enne Perkomeetriga seotud katseid, mis viidi läbi Eesti Maaülikoolis 2021. aastal. Seega ei sündinud mõõtmispõhimõte selle teadustöö käigus, vaid teadustöö andis sellele sõltumatu ja kvantitatiivse kinnituse.
Teadustöö kinnitas mõõtmispõhimõtte täpsust ja agronoomilist tähenduslikkust
Eesti Maaülikooli professorite Alar Astoveri ja Endla Reintami juhendamisel valmis Merko Kärbi magistritöö
„Määramismeetodi ja väetamise mõju mulla niiskuse ja elektrijuhtivuse näitajatele“ (2022), milles võrreldi erinevaid mulla elektrijuhtivuse ja niiskuse mõõtmise meetodeid.
Uuringus analüüsiti kolme lähenemist:
- laboratoorseid mullaanalüüse (sh mullalahuse elektrilised näitajad)
- statsionaarseid Y mullasensoreid
- Perkomeetriga tehtud mõõtmisi
Eesmärk oli hinnata, millised meetodid peegeldavad kõige paremini väetamise mõju ning sobivad praktiliste väetamisotsuste tegemiseks.
Väetamise mõju tuli kõige selgemalt esile Perkomeetriga
Tulemused olid üheselt mõistetavad.
Perkomeetriga mõõdetud mulla elektrijuhtivus oli kõige tugevamas seoses mineraalse lämmastiku väetusnormidega:
- Kõiki katsevariante koos vaadates oli korrelatsioon r ≈ 0,80
- Ainult mineraalväetisega katsealadel koguni r = 0,97
Võrdluseks:
- laboratoorsete EC-mõõtmiste puhul oli seos ligikaudu r ≈ 0,6
- statsionaarsete Y mullasensorite näitude korral veelgi nõrgem
See kinnitas, et Perkomeetri mõõtmispõhimõte reageerib väetamisele kõige tundlikumalt, peegeldades mullalahusesse jõudnud toitesoolade hulka – just seda väetise osa, mis on taimedele reaalselt kättesaadav.
Parim seos saagikusega õigel ajahetkel
Teadustöös analüüsiti eraldi ka mõõtmiste ajastust.
Eriti oluliseks osutus mai lõpp, mil suvinisu puhul on veel võimalik teha kasvuaegseid lisaväetamise otsuseid.
Just sel perioodil ilmnes, et:
Perkomeetriga mõõdetud mulla elektrijuhtivus oli kõige tugevamas seoses hilisema saagikusega, edestades nii laboratoorseid analüüse kui ka statsionaarseid Y sensoreid.
See näitas selgelt, et mõõtmispõhimõte:
- ei kirjelda lihtsalt „mulda“
- vaid on otseselt seotud taimede toitumise ja saagi kujunemisega
Professor Alar Astover võttis tulemused kokku järgmiselt:
„Mullasensorite abil elektrijuhtivuse mõõtmine ja tulemuste seostamine praktiliste väetamissoovitustega on tõsiseks väljakutseks kõikjal maailmas. Meie pikaajaliste katsete tulemusel on Paul-Techi sensorite tundlikkus nendeks mõõtmisteks siiski palju lubav ja pakub lisainfot väetamise planeerimiseks.“
Statsionaarne Paul-Techi mullajaam – sama loogika, pidevas ja ruumilises mõõtmises
Kui Perkomeeter võimaldab teha ühe täpse hetkemõõtmise, siis Paul-Techi statsionaarne mullajaam:
- kasutab sama teaduslikult kinnitatud mõõtmispõhimõtet
- viib selle pidevasse, automaatsesse ja ajaliselt katkematusse seiresse
- võimaldab ruumiliselt jälgida kuni kolme mõõtepunkti – hinnata vee ja toitainete liikumist ning muutusi mullas eri sügavustel või kaugustel.
Kui Perkomeeter küsib:
„Mis seis on mullas praegu?“,
siis mullajaam küsib:
„Kuidas see seis kujuneb, püsib ja muutub – ajas ja ruumis?“
Just aja- ja ruumimõõde oli käsimõõtmise loomulik piirang – mitte mõõtmise kvaliteet.
Kokkuvõte: insenertehniline järjepidevus + teaduslik kinnitus
Paul-Techi mullajaam on:
- sama inseneri loodud lahendus
- Perkomeetri mõõtmispõhimõtte loogiline edasiarendus
- mille täpsust ja agronoomilist tähenduslikkust kinnitas sõltumatu teadustöö
Teadus kinnitas, et see töötab.
Ja just nii sünnibki päriselt toimiv täppispõllumajandus.