Paul-Techi mullajaam. Foto: Paul-Tech
Eesti täppispõllumajanduse ettevõte Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade märtsi andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi. Ülevaatest selgub, et märtsis ei esinenud põllutaimi kahjustavat külma, kuid mullavee tase vähenes ühtlaselt.
Märts oli keskmisest soojem ning päeva miinimumõhutemperatuurid püsisid mõõdukad ega kahjustanud põllukultuure. Kuu madalaim õhutemperatuur maapinna lähedal, -9,7 °C, mõõdeti 8. märtsil Raplamaal Vilivere küla talinisu põllul. Sellele järgnes 29. märts, mil Lääne-Virumaal Piibe küla kesapõllul mõõdeti minimaalseks temperatuuriks -8,9 °C.
Päevi, mil õhutemperatuur ei langenud alla null kraadi, esines 1–15. Neid oli vähem Lääne-Viru ja Rapla maakonnas (keskmiselt 7 päeva) ning rohkem Tartu ja Jõgeva maakonnas (keskmiselt 11 päeva).
Päevi, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli +5 °C või rohkem, esines 0–16. Kõige rohkem oli neid Põlva maakonnas ja kõige vähem Lääne-Viru ning Rapla maakonnas.
Suuri temperatuurikõikumisi ei esinenud ning külmakergetest tingitud kahjustusi taimedel ei täheldatud. Samas öised külmad hoidsid taimede kasvamist tagasi.
Mullad sulasid märtsi teise dekaadi alguses ning seejärel algas muldade soojenemine. Suurem soojenemishüpe toimus 25. ja 26. märtsil, mil ööpäeva keskmine mullatemperatuur tõusis enamikus jaamades 8 cm sügavusel üle 5 °C, ulatudes 26. märtsil mõnes Põlva- ja Tartumaa jaamas isegi üle 7 °C. 20 cm sügavusel olid temperatuurid ligikaudu poole kraadi võrra madalamad. Kuu viimase päeva ööpäeva keskmised mullatemperatuurid jäid 8 cm sügavusel vahemikku 3,8–7,7 °C ning 20 cm sügavusel 3,7–7,5 °C. Jahedamad mullad olid saartel ja Lääne-Eestis, soojemad Lõuna-Eestis.
Muldade sulamine pani vee mullas liikuma, kuid sellele järgnes ühtlane mullavee vähenemine. Lumi ja märtsi sademed ei täiendanud oluliselt muldade veevaru ning päikeselised ja tuulised ilmad kuivatasid mulda. Kohati andsid 8 cm sügavusel paiknevad mullaandurid juba kuu lõpus märku tekkivast veepuudusest. Märtsis puudusid ka sademed, mis oleksid aidanud laotatud mineraalväetisi mulda viia.
Põldudel on näha, et taimikud läksid talve alla erinevas kasvufaasis ja on erineva elujõuga, mis on tingitud sügisese külvamise ajast ja põllul valitsenud tingimustest. Paljud külvid tehti häda sunnil liighilisel ajal ja liigniiskesse mulda – põllud kannatasid tallamise all, külvi kvaliteet sai ebaühtlane ja taimik läks nõrgemana talvele vastu. Tihenenud muld pärsib nüüd omakorda taime arengut, halvendades mulla vee- ja õhurežiimi. Mõnel pool oli näha siiski ka lumiseene kahjustust – põldudel, kus teraviljale järgnes teravili või sügisel ei pääsetud pehme maa tõttu haigustõrjet tegema.