Mis mõjutas talvitumise edukust kõige rohkem?
Kolm põldu, mullatemperatuurid, toitainete leostumine ja kevadväetamise ajastus — mida õppisime?
Vaatame tagasi, mida sügis ja talv meile sel hooajal õpetasid, kuidas kolm põldu erinevatest tingimustest läbi tulid ning miks kevadväetamise ajastusel on sel aastal eriti suur kaal.
Mis mõjutab talvitumise edukust kõige rohkem?
Eestis on saaki kõige tugevamalt mõjutav tegur talvitumine. Selle edukus sõltub mitmest asjast, aga üks tähtsamaid on sortivalik — taimed peavad olema külma- ja haiguskindlad. Lisaks mängivad rolli sügisene külviaeg ja taimede arengufaas enne talve, mulla üldseisund (niiskus, toitained), taimekaitse ja kasvuregulaatoritööd — eriti rapsil.
Mullaveerežiim on topelt mõjutaja: see määrab nii toitumist kui vettimisriski ja on ühtlasi üks peamisi stressi allikaid sügisese toitumise juures. Temperatuuridest sõltub, kui palju taim jõuab sügise jooksul kasvada. Ja talvel loeb, kui stabiilne on mulla külmumine — kas toimub pidev sulatamise-külmumise tsükkel või temperatuur on ühtlane.
Sel hooajal: Sügisese toitainete tarbimise juures oli väga oluline just külviaeg ja külvi kvaliteet. Kui külvati liiga märjale mullale, siis muld tihenes, taimejuured ei saanud piisavalt hapnikku ja nende kasv pidurdus.
Mida näitasid kolme põllu toitainegraafikud sügisel?
Seminaril vaadeldi kolme Paul-Techi mullajaamadega põldu — Murumäe, Oonurme ja Veski. Igal põllul oli oma lugu.
Murumäe põld (kergem muld, talitritikale) — külv sai tehtud suhteliselt optimaalsel ajal. Suurim küsimus oli, kas jätkub toitaineid põhu lagundamiseks. Graafikud näitasid, et lämmastikku jätkus, toitainete tase püsis kasvu lõpuni suhteliselt kõrge. Probleeme ei esinenud.
Oonurme põld (keskmine muld, kodupõld, katsepõld orgaaniliste väetistega) — siin katsetati kanakaka väetist ja võrreldi seda mineraalväetistega. Katse läks osaliselt untsu. 6. oktoobril otsustati panna hilinenult põllule NPK-väetis. Graafikul oli näha selge toitainete tõus, aga siis tuli 25 mm vihma ja toitained leostusid alumistesse kihtidesse ära. Põhjus: taimik oli liiga väike, ilm liiga jahe ja taimed lihtsalt ei jõudnud toitaineid omastada.
Nähti otseselt mõõdetuna toitainete leostumist sügisel. Varasemal seminaril arutati, kas see on üldse võimalik — nüüd oli tõestus olemas. Liiga hilisele ja nõrgale taimikule antud väetis võib vihmaga lihtsalt ära uhutud saada.
Võrdluseks: Veski põllule anti eelmisel aastal kasvuaja jooksul 180 kg lämmastikku, vihma tuli meeletult, aga leostumist ei toimunud — sest taimik oli võimas ja kasutas lämmastiku ära. See kinnitab, et tugev taimik on parim kaitse leostumise vastu.
Veski põld (raske muld, vahekultuuriga) — veerežiim on olnud pikalt problemaatiline. Vahekultuur ei saanud hoogu sisse, jäi madalaks ja toitainete sidujana oli nõrk. Sinna tuleb suvel kanep ja saab huvitav olema jälgida, kuidas sügavajuureline kultuur toitaineid ära tarbib ja veerežiimi mõjutab.
Kas sügisene haigustõrje tasus sel aastal ära?
Sel sügisel olid olud niivõrd kehvad, et mitmel põllul jäeti haigustõrje tegemata — ei tahetud rööbastega mulda lõhkuma minna. Taliodral on Input-haigustõrje standard, talinisule tehti ka, aga üldiselt kõik talitritikale ja taliodra põllud tulid ilma probleemideta välja.
Erandiks jäi Oonurme. Seal oleks sügisene haigustõrje tasunud ära — varasematel aastatel on katsetest selgelt näha, et pritsimata nurgad saavad alati talvel kahju. Aga 2025 sügisel otsustati kehvade olude tõttu haigustõrje vahele jätta. Tulemus: Oonurme taimik on praegu hõrevõitu. Seal mängisid mitu tegurit korraga — hilisem külv märjale mullale, nõrk taimik, vahele jäänud haigustõrje ja väetistamise probleemid ning lumi püsis põllul kauem.
„90% põldudest said ilma haigustõrjeta hakkama. Aga Oonurme läks untsu — mitme teguri koosmõjul.”
Kui suured on põldude mikrokliima erinevused tegelikult?
Üks seminari üllatavamaid teemasid oli mikrokliima vahe kahe põllu vahel.
13. novembri seisuga, kui enam efektiivseid temperatuure (ETS) ei lisandunud oli seis järgmine:
- Murumäe — Kasvupäevi 45, ETS 184 °C
- Oonurme — Kasvupäevi 54, ETS 228 °C
13. novembri seisuga oli Murumäe kogunud 184 efektiivset temperatuuri, Oonurme aga 228. Vahe on märkimisväärne! Oonurme asub metsade vahel, kus tuult on vähem ja õhu jahtumine aeglasem. Murumäe on suur, lage ja ümbritsetud teiste põldudega — tuul on suur ja temperatuur langeb kiiresti. Murumäe peal on ajalooliselt ka mõisniku veski, mis on valitud kõige lagedamale ja tuulisemale kohale.
See mikrokliima vahe mõjutab kõike: lumikatte püsimist, mulla soojenemist kevadel, taimiku talvitumist. Oonurmel püsis lumi kauem, eriti metsa ääres, ja just seal olid ka suurimad talvekahjustused. Murumäe põld sulas kiiresti ja ühtlaselt puhtaks — talvekahjud puudusid.
Mulla temperatuuri vahe: Oonurme mulla temperatuur oli kevadel pidevalt kraad-kaks kõrgem kui Murumäel — sest kahjustatud taimik ei kata mulda ja tume muld soojeneb päikese käes kiiremini.
Milline oli sel aastal talv – stabiilne või kõikuv
Sel aastal oli talv haruldaselt stabiilne. Ööpäeva keskmine temperatuur langes Murumäe põllul püsivalt alla viie kraadi 13. novembril. Aasta lõpus, 26.–27. detsembril, jäi õhutemperatuur püsivalt alla nulli. Kokku püsis õhutemperatuur alla 0 °C lausa 61 päeva järjest — väga stabiilne talv.
Mulla temperatuur oli kuni veebruari lõpuni ühtlases languses. Mullavee kristalliseerumine toimus eelkõige ülemises kihis, alumises kihis oli see väga aeglane — mis viitab korralikule lumekatele. Isegi –28 °C külmad ei jõudnud mulda – taimiku tasand ei saanud oluliselt kahjustada.
Mitu põllumeest tunnistas, et 61-päevane talv tundus rekordiliselt pikk, aga tegelikult oli see ajaloolise keskmisega võrreldes isegi natuke lühem. Oleme viimasel ajal lihtsalt harjunud kehvade ja lühikeste talvedega.
Kas lumikate kaitses?
Lumikate on vajalik ja kaitseb külma eest — seda teame. Aga seminaril toodi kõrvale võrdluseks 2024. aasta jaanuari ekstreemne olukord, kus graafikutelt oli selgelt näha mulla vee järsku kristalliseerumist ja temperatuuri kiiret langust. Taimikul puudus lumikate ja talvekahjustused olid vältimatud.
„Uusaastaööl — loomulikult põllumees, mis sa teed — vaatad ilma ja ennustusi. Tuleb –27…–28 kraadi, mure on suur. Käisin teisel jaanuaril vaatamas — mingi väike lumekirmeke oli peal ja kaitses ära. Aga graafikutelt on näha, et kui paljale maale lööb sirge külm, siis kahjustus on väga tõenäoline.”
Lumikate on aga ka kahe teraga mõõk: kui lumi tuleb sulale pehmele maale, siis ohustavad haudumine ja vettimine. Lumesula vesi võib tekitada jääkooriku. Ja 2024 talv tõi ka sulamisepisoode ja kevadist tugevat temperatuurikõikumist, mis taimikut veelgi kahjustasid.
Tähtis: Mullagraafikutelt on suurepäraselt näha, kas lumikate töötab. Järsk mulla temperatuuri langus ja kiire veekristalliseerumine annavad selge signaali — lumikate puudub ja kahjustus on tõenäoline. Aeglane, ühtlane jahenemine tähendab, et lumi teeb oma kaitsvat tööd. Sel aastal olukorda, kus lumikate puudunuks, ei tekkinud.
Millised olid mulla tegelikud temperatuurid karmil talvel?
Pikim katkematu külmaperiood kestis 28. detsembrist kuni 26. veebruarini. Mulla temperatuurid jäid üllatavalt leebeteks:
- Murumäe 8 cm — keskmine 0,6 °C, miinimum –0,1 °C, 20. veebruar
- Murumäe 20 cm — keskmine 1,0 °C, miinimum 0,4 °C, 26. veebruar
- Oonurme 8 cm — keskmine 0,6 °C, miinimum –0,2 °C, 18. veebruar
- Oonurme 20 cm — keskmine 0,3 °C, miinimum –0,9 °C, 18. veebruar
- Veski 8 cm — keskmine 0,6 °C, miinimum 0,0 °C, 21. veebruar
- Veski 20 cm — keskmine 1,1 °C, miinimum 0,4 °C, 26. veebruar
Oonurme oli kõige jahedam. Aga üldiselt — mulla temperatuur ei langegi kunagi miinus 10–15 kraadini, nagu mõni arvata võiks. Mulla läbikülmumine tähendab hoopis seda, et jääkristallid on veega segamini temperatuurivahemikus ±0,5 kraadi nullist. Eesti põldudel mõõdetud absoluutne miinimum sel hooajal oli –4,7 °C kaheksa sentimeetri sügavusel, kivisematel põldudel Lääne-Virumaal, kus soojusjuhtivus on kõrgem.
Savised mullad püsivad lume all pehmena pikemat aega — kui lumest läbi astusid, vajusid pehme mulla sisse.
Kui palju oli päriselt karme külmapäevi?
Päevi, mil ööpäeva miinimumtemperatuur langes alla –25 °C:
- Murumäe — 3 päeva, miinimum –28,6 °C, 15. veebruar
- Oonurme — 9 päeva, miinimum –28,5 °C, 5. jaanuar
- Veski — 8 päeva, miinimum –29,3 °C, 15. veebruar
Oonurmel tuli süvakülm juba aasta alguses. Paljal maal oleks see olnud kohutav, aga lumi oli peale tulnud ja kaitses taimikut. Oonurmel oli karme külmapäevi teistest rohkem. Veski põllul mõõdeti hooaja absoluutne rekord: –29,3 °C.
Millal ja kui kiiresti hakkas muld kevadel soojenema?
Märtsis ööpäeva keskmise mullatemperatuuriga üle +5 °C päevi:
- Murumäe 8 cm sügavusel — 3 päeva
- Murumäe 20 cm sügavusel — 2 päeva
- Oonurme 8 cm sügavusel — 5 päeva
- Oonurme 20 cm sügavusel — 5 päeva
- Veski 8 cm sügavusel — 2 päeva
- Veski 20 cm sügavusel — 0 päeva
Veski raske muld ei soojenenud 20 cm sügavusel märtsis kordagi üle viie kraadi.
Kuidas märts tegelikult taimekasvuks sobis?
Märts oli küll keskmisest soojem, aga öökülmad olid väga sagedased. Kolmandas dekaadis, mille alguses (20. märts) on seadusega lubatud väetiste laotamine, oli öökülmavaba päevi Murumäel 2 ja Oonurmel 2, Veskil 1. Taimed praktiliselt ei “liikunud”.
Nelja viimase aasta võrdluses on sellel aastal muldade soojenemine olnud teisel kohal — eelmisel aastal algas soojenemine juba pärast 5. märtsi, aga selle aasta soojalaine andis alguses lootust, ent seejärel temperatuurid aga jälle langesid. Tuttav muster: esimene soe meelitab põllule, aga siis tuleb uus külm periood.
Miks sel aastal kevadväetamisega kiirustada ei maksa?
Siin tuli seminari üks kõige praktilisemaid arutelusid. Tõnis selgitas oma lähenemist: sel aastal on ta väetamisega teadlikult tagasi hoidnud.
Põhjused:
- Sügis oli märg — see tähendab, et taimede juurekava on niigi nõrgemavõitu. Niiskust oli piisavalt, taimedel ei olnud vaja juuri sügavale ajada.
- Öökülmad ja madal mullatemperatuur — nelja kraadi juures on toitainete omastamine praktiliselt olematu. Maha visatud väetis lihtsalt seisab.
- Eelmise aasta õppetund — väetamise tulemusena vägev vegetatiivne kasv, ent lõpuks ei olnud saaki suurt midagi. Sel aastal teistmoodi.
- Juurekava tugevdamine — kui toitaineid kohe ette ei kanna, peavad taimed ise vaeva nägema ja juurekava kasvatama. See teeb nad vastupidavamaks ka hilisemale põuaperioodile.
„Milleks mulle need mullajaamad, kui ma teen nii nagu teised teevad? Ma pigem vaatan andmeid ja teen oma otsused.”
Tõnis plaanis alustada esimeste lämmastikväetistega alustada alles aprilli teisel nädalal. Ta jälgib mullatemperatuure, niiskust ja toitainete tasemeid ning otsustab andmete põhjal.
Mida tähendab korralik vs kahjustatud taimik kevadel?
Erinevad taimiku seisundid on väetamise otsuse alus. Kahjustatud ja nõrga taimikuga põld, kus elujõud on väiksem, ei vaja suuri väetise koguseid — see oleks raisatud raha. Tugev, terve taimik, nagu Murumäe sel aastal, sinna tasub panustada ja saagipotentsiaal kõrgemaks lugeda.
Kuidas mullajaamade andmed reaalseid otsuseid toetavad?
Tõnis kirjeldas, kuidas ta mullajaama andmeid kasutab. Talvel logib aeg-ajalt sisse, vaatab mullatemperatuure ja kontrollib olukorda. Karmide külmadega vaatas graafikut ja sai kinnituse — lumikate peab, mulla temperatuur ei lange järsult, kõik on korras.
Kevadel muutub andmete jälgimine palju aktiivsemaks. Kuna põllud on erineva mikrokliimaga, siis eriti oluline on jälgida, millal mullatemperatuur tõesti kasvule sobivaks läheb — mitte ainult õhutemperatuuri järgi otsustada.
Eriti huvitavaks pidas mullaveevaru mudelit, mis näitab, mitmeks päevaks mullavee varust taimedele jätkub. Kui mullavesi tõuseb, tõuseb ka arvutuslik varu — see on hea ennustusvahend. Ja vastupidi: kui mullavesi langeb ja vihma ette näha pole, tekib kriisiolukord, mis mõjutab nii väetamise kui taimekaitse otsuseid.
„Kandke andmed sisse — kui andmeid sinna sisse ei kanna, siis on võimatu aru saada, mis mida miski tegevus mõjutas. Muidu ei ole mullajaamast kasu.”
Mis on hooaja kokkuvõte ja mida edasi teha?
Talv oli soodne — stabiilne külm, hea lumikate, taimikud said enamasti hästi hakkama. Talv oli ajaloolise keskmisega võrreldes isegi natuke lühem, kuigi tundus rekordiliselt pikk.
Sügise õppetunnid on selged: külviaeg ja -kvaliteet mõjutasid kogu hooaja kulgu. Liigniiskusega külvatud põldudel jäid taimikud nõrgaks ja toitainete leostumine on reaalne risk nõrga taimiku korral.
Kevadväetamine nõuab kannatlikkust. Mullatemperatuur on A&O — enne kui ta ei ole stabiilselt üle 5 kraadi, on toitainete omastamine minimaalne ja väetis seisab mullal kasutult. Andmepõhine otsustamine annab eelise.
Mikrokliima erinevused on üllatavalt suured — põldude vahel mullatemperatuuri erinevus 2–3 kraadi.
Üleskutse: Kes kasutab mullajaamasid — kandke oma tegevused sisse! Väetamise ajad, kogused, taimekaitse tööd. Ainult nii tekivad korrelatsioonid, mille põhjal saab järgmisel aastal paremaid otsuseid teha. Andmepõhised otsused aitavad sisendit paremini hallata ja kokkuhoidu tekitada — eriti praegustes keerulistes oludes, kus väetiste hinnad kõiguvad.