Eesti täppispõllumajanduse ettevõte Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade aprilli andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi. Ülevaatest selgub, et aprillis pidurdasid Eestis taimede kasvu jahedad ilmad, sagedased öökülmad ning sademete vähesusest tingitud toitainete halb kättesaadavus.
Aprillis oli Eesti keskmine õhutemperatuur normist veidi madalam. Paul-Techi põllujaamad registreerisid öökülmasid 11 kuni 25 päeval, kusjuures saartel esines neid vähem ja Mandri-Eestis oli keskmiselt 20 päeva. Seega olid ligikaudu kaks kolmandikku öödest taimekasvu pidurdavalt külmad. Kuu madalaim õhutemperatuur taimiku kohal, –9,2 °C, mõõdeti 11. aprillil Raplamaal Vilivere küla talinisu põllul. Samal põllul registreeriti ka kuu teine madalaim temperatuur, –8,9 °C, 21. aprillil. Selle päeva miinimumtemperatuurid jäid vahemikku –8,9 °C kuni –1,9 °C (keskmine –5,1 °C). Sellised külmad on rapsile õiepungade moodustumise ajal juba ohtlikud.
Päevi, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli vähemalt 5 °C, esines 5 kuni 16 – kõige vähem Lääne-Virumaal ning kõige rohkem mitmes Valga-, Tartu- ja Pärnumaa jaamas. Eesti keskmisena oli selliseid päevi 13, mis kinnitab, et kuu oli taimekasvuks pigem jahe. Kõige soojemad päevad olid 15.–17. aprill, mil mõnes jaamas tõusis ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 10 °C ning kaks külmavaba ööd soodustasid taimede kasvu.
Mullatemperatuurid kõikusid ööpäeva jooksul tugevalt päikesekiirguse ja öökülmade mõjul. Kuu keskmised mullatemperatuurid jäid aprillis vahemikku 4,8–7,2 °C, Eesti keskmine oli 5,8 °C. Soojem oli muld saartel ja Lõuna-Eestis, kõige jahedam Järva-, Lääne- ja Ida-Virumaal. Kõrgeim ööpäeva keskmine mullatemperatuur, 10,2 °C, mõõdeti 17. aprillil Tartumaal Vorbuse küla äsja külvatud suviodra põllul.
Mulladesse lisandus vett vähe. 8 cm sügavusel oli mullavee tõuse näha 7. ja 25. aprilli paiku ning sedagi mitte kõikjal. Üldpildis mullavee tase vähenes ühtlaselt. Mulla pindmine kiht kuivas kõleda tuule ja päikese mõjul kiiresti. Maaharimisega kaasnesid tolmupilved ning tugev tuul kandis tolmu põldudelt laiali ka pärast harimist. Samas olid mullad hästi haritavad ning ka savikatele muldadele sai varakult peale minna. Otsekülvikutele võis kujuneda probleemiks märjal sügisel tallamisega liialt tihenenud muld.
Sademete vähesuse tõttu ei liikunud toitained mullas piisavalt. Lisatud väetiste mõju ei olnud 8 cm sügavusel märgatav. Jahedus pidurdas taimede kasvu ja seega ka toitainete omastamist. Põhja- ja Kesk-Eestis oli taimede kasv pea seiskunud, samas kui Lõuna-Eestis lisandus siiski rohelust. Jahedad olud hoidsid tagasi ka putukate aktiivsust.