Täppispõllumajanduse ettevõte Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade juuni andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi ning nende mõju taimekasvule, põllutöödele ja saagile. Ülevaatest selgub, et juuni kujunes üldiselt taimekasvuks soodsaks.
Juuni oli keskmisest soojem. Mõõdukat jahedust tõid vaid kuu keskel saabunud sajupilved. Paul-Techi põllujaamad ei registreerinud juunis taimiku kohal miinuskraade. Madalaim temperatuur, 1,0 °C, mõõdeti 2. juunil Raplamaal Käbikülas asuval rohumaal. Jahedaid öid, mil õhutemperatuur langes mõnel pool alla 5,0 °C, esines 2., 8., 14., 16. ja 20. juunil. Jaaniöö miinimumtemperatuurid taimiku kohal jäid vahemikku 7,1–11,8 °C ning keskmine oli 9,9 °C. Kuu kõige jahedamaks päevaks kujunes 13. juuni, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur oli 11,4 °C. Kõige soojem oli 29. juuni, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur ulatus 23,2 °C-ni.
Päevi, mil õhutemperatuur taimiku kohal tõusis üle 25 °C ja põhjustas taimedele kuumastressi, esines sõltuvalt asukohast 3 kuni 17, keskmiselt 13. Madalaim näit registreeriti Lääne-Virumaal Käru külas ning suurim tulemus jagunes viie jaama vahel, mis paiknesid peamiselt Lõuna-Eestis. Suurimad temperatuuriamplituudid esinesid 8. juunil. Selle päeva väikseim amplituud mõõdeti Ida-Virumaal, kus temperatuurivahemik oli 12,0 °C ehk 10,3…22,3 °C. Suurim amplituud registreeriti Raplamaal, kus temperatuurivahemik oli 27,4 °C ehk 2,5…29,9 °C. Temperatuuri poolest olid aktiivseks taimekasvuks sobivad kõik juunikuu päevad. Ka mullatemperatuurid püsisid bioloogiliseks aktiivsuseks sobivas vahemikus.
Kuu algas kuivalt, ent kokkuvõttes kujunes juuni keskmisest sademeterohkemaks. Esimesed mullavett vähesel määral mõjutanud sademed tulid 6. juunil, kuid alates 9. juunist alanud sajuperiood tõstis märgatavalt mullavee taset ning põuas põllud said lõpuks leevendust. Mullavee tasemed jõudsid tippu 17. juuni paiku, mil jaamad näitasid mõnel päeval ka liigvett. Seetõttu tuli kuu teises dekaadis hoolega jälgida muldade kandevõimet. Mullavett jagus kuu lõpuni, kuigi viimane dekaad oli sademetevaene. Kuu esimeses dekaadis kannatasid põllud põua käes ning kasvuhoogu ei olnud ka rohumaadel pärast esimest niidet. Juuni teise dekaadi sademed andsid aga hoo sisse nii suviviljadele kui ka rohumaadele ning teisest niitest saadi juba saaki. Samas langes hea heinaaeg kokku sadude perioodiga, mistõttu nihkus heinategu kuu lõppu või ka veel hilisemasse aega.
Mullavee tõus ei toonud taliviljade puhul esile toitainete taseme tõusu. See on hea märk sellest, et vaatamata sademetevaesele kevadele olid põllule antud toitained liikunud taimedesse ning neid kasutati saagi moodustamiseks. Teisalt võib see viidata ka sellele, et kõrgete väetisehindade tõttu oldi toitainete kasutamisel kokkuhoidlikum. Suviviljadel tõid sajud kaasa toitainete taseme tõusu, kuid soodsates oludes tarbisid taimed need kuu lõpuks jõudsalt ära. Vaatamata sellele, et sademete vesi jõudis mulla alumisse kihti, ei toonud see kaasa toitainete leostumist.
Niiske periood lõi soodsad tingimused ka taimehaiguste levikuks ning vajalikuks kujunes taimede kaitsmine. Putukatega olid hädas eelkõige aednikud, kelle taimi kimbutasid erinevad kubla- ja lehetäid.
Kokkuvõttes tõid juuni sademed leevendust kevadisele kuivusele ning parandasid märgatavalt põldude ja rohumaade kasvutingimusi. Kuigi niiske periood suurendas haiguste leviku riski ja raskendas heinateo ajastamist, lõi kuu tervikuna taimede arenguks ja saagi kujunemiseks head eeldused.