Milline oli september Paul-Techi mullajaamade andmetel?
Eesti täppispõllumajanduse ettevõte Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade septembri andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi ning nende mõju taimekasvule, põllutöödele ja saagile. Kokkuvõttest selgub, et September pakkus taimede kasvuks piisavalt soojust, kuid põllutöid raskendas liigniiskus. Paul-Techi mullajaamade andmetel oli kuu tavapärasest soojem ning öökülma esines vaid paiguti. Sagedaste sadude tõttu püsisid mullad aga märjad, mistõttu oli põllutöödeks sobivaid hetki keeruline leida.
Kui soe oli september?
Paul-Techi mullajaamade andmetel oli kuu keskmine õhutemperatuur 13,3 °C ehk natuke üle kraadi võrra normist kõrgem. Jaamavõrgu ööpäevakeskmised õhutemperatuurid jäid vahemikku 9,5–18,5 °C. Kõige soojem oli 9. september ja kõige jahedam 28. september. Üksikute jaamade ööpäevakeskmised jäid laiemasse vahemikku: 6,9–20,4 °C. Kuu jooksul jahenes ilm suhteliselt ühtlaselt ning suuri sooja- ega külmalaineid ei esinenud. Peaaegu kõik päevad olid taimede aktiivseks kasvuks piisavalt soojad.
Kas septembris esines öökülma?
Septembris oli olenevalt asukohast null kuni kaheksa ööd, mil õhutemperatuur langes alla 5 °C. Enim oli selliseid öid Harjumaal (5–8), lõuna ja saarte poole liikudes jäi neid vähemaks. Paul-Techi mullajaamad mõõtsid taimiku kohal miinuskraade neljal ööl. Kõige laialdasemalt esines öökülma 28. septembril, mil miinuskraade registreeriti 69 jaamast kümnes. 15. septembril mõõdeti miinuskraade kuues jaamas ning 23. ja 29. septembril kummalgi ühes jaamas.
Kuu madalaim õhutemperatuur, −1,3 °C, mõõdeti Põlvamaal Vanaküla aiandis, kus öökülma esines kahel ööl. Kõige rohkem öökülmaöid registreeriti Raplamaal Vilivere küla koristatud talinisupõllul asuvas jaamas, kus mõõdeti −0,3, −0,4 ja −0,8 °C. See oli ainus jaam, kus temperatuur langes alla nulli kolmel ööl. Ulatuslikke öökülmasid septembris seega ei esinenud. Maisitaimik püsis roheline, mis andis võimaluse lasta kuivainesisaldusel ilma külmakahjustusteta suureneda ja koristust pikema aja peale jaotada.
Kui soojad olid mullad septembris?
Jaamavõrgu keskmine mullatemperatuur oli septembris 8 cm sügavusel 14,0 °C ja dekaadide kaupa 15,4, 14,1 ja 12,5 °C. 20 cm sügavusel 14,1 °C ja dekaadide kaupa 15,5, 14,1 ja 12,6 °C. Üksikute jaamade ööpäevakeskmised mullatemperatuurid jäid 8 cm sügavusel vahemikku 10,3–18,3 °C ja 20 cm sügavusel vahemikku 10,8–18,0 °C. Vaatamata muldade mõningasele jahtumisele kuu jooksul jätkus seal soojust nii bioloogiliste protsesside toimimiseks kui ka külvide kiireks tärkamiseks.
Kuidas mõjutas liigniiskus põllutöid?
Suureks probleemiks oli septembris liigne mullavesi, mis takistas põllutöid ja jättis taimede juured hapnikupuudusesse. Jaamade mullavee näidud ületasid liigvee piiri umbes 60% ajast ning püsisid ülejäänud ajal selle piiri lähedal. Veidi üle veerandi jaamadest registreeris liigvett kogu kuu vältel. Veest küllastunud mullad tahenesid aeglaselt, sest tugevate sadude vahele jäid vähemate sadudega päevad.
3. ja 4. septembri vihmad tõstsid mullavee näidud kõrgele ning põldudele tekkisid loigud. Suuremaid tippe esines mullavee näitudes ka 10., 18. ja 25. septembri paiku. Täiesti sademeteta päevi oli üle Eesti kaks ja väheste sademetega päevi kolm. Pikem, enam-vähem sademeteta periood piirdus kuu kolme viimase päevaga. Sellistes tingimustes oli viljakoristuseks, maaharimiseks, külviks ja taimekaitsetöödeks väga raske sobivat aega leida. Paljud tööd tehti muldade tihenemise ja roobaste tekkimise hinnaga.
Mis juhtus mullas toitainetega?
Terve kuu jooksul vähenes mullas üldine toitainete näit, kusjuures 8 cm sügavusel oli langus suurem kui 20 cm sügavusel. Tõenäoliselt mõjutasid seda mitmed tegurid: uuskülvatud põldudel taimede toitainete omastamine ning kõrge mullaveega põldudel võimalik toitainete liikumine sügavamatesse kihtidesse või leostumine. Kesaks jäänud põldudel oli toitainete liikumine alumisse kihti liigvee mõjul suurem.
Millised olid septembris taimekaitse ja koristuse väljakutsed?
Mitmel pool esines hilja külvatud talirapsipõldudel probleeme teraviljavarisega. See viitas veninud koristusele ja hilinenud külvile. Hilinenud koristuse korral jäi põllule rohkem varist ning selle tõrjeks vähem aega, mistõttu sai varis tärgata mitme lainena. Septembris oli taimekaitsetöödeks sobivat hetke aga raske leida, sest töid segasid vihmad ja muldade kandevõime oli suures osas piiratud.
Septembris tehtud rohuniited andsid head saaki. Kuna silohoidlad olid juba täis või sooviti neid hoida maisisilo jaoks, tuli leida sobivaid kohti silopätside tegemiseks. Maisi valmimine kulges vaevaliselt, kuid valdavalt külmadeta september võimaldas koristusega oodata.
Milline oli septembri kokkuvõte?
Kokkuvõttes soosis septembri soojus taimede kasvu, kuid liigniiskus piiras tugevalt põllutööde tegemist. Märgade muldade vähene kandevõime raskendas nii koristust, külvi kui ka taimekaitsetöid ning paljud tööd tuli teha mulla seisundi arvelt. Samas andsid rohuniited head saaki ja ulatuslike öökülmade puudumine jättis maisile valmimiseks lisaaega.