Ühendkuningriigi salatikasvataja J.E. Piccaver & Co on põllumajanduses tuntud kui uuendusmeelne ettevõte, kelle eesmärk on toota kõrge kvaliteediga salateid ja lehtsalateid võimalikult tõhusalt ning keskkonnasäästlikult. Pidevalt tõhusamaid viise otsides alustas meeskond koostööd Paul-Techiga, et mõista paremini, kuidas lämmastik mullas käitub – ja kas väetiste kasutust saaks muuta senisest täpsemaks.
Oletustest tõenditeni
Kuigi Piccaveri meeskond oli juba varem kahtlustanud, et nende lämmastikunormides võiks olla optimeerimisruumi, oli seda ilma otsese mullaandmestikuta raske tõestada. 2025. aastal otsustati oletused faktideks muuta. Paul-Techi mullajaamade abil jälgiti ühe lehtsalatipõllu niiskus- ja nitraadidünaamikat kogu kasvuperioodi jooksul.
Samas põllus paigaldati kaks mullajaama – üks biostimulandiga (BIO) ja teine ilma (NON BIO) alale. Mõlemad asusid liivsavi mullal ning mõõtsid mulla vee- ja nitraaditasemeid 8 ja 20 cm sügavusel alates talvest kuni saagikoristuseni.
Mida andmed näitasid
Hooaja alguses olid mõlemad katselapid sarnase toitainete tasemega. Kevade edenedes säilitas BIO-ala pisut kõrgema niiskuse, samal ajal kui NON BIO-ala kuivas sagedamini. Need erinevused mõjutasid ka lämmastiku liikumist: niiskemas mullas liikus lämmastik sügavamale, kuivemal alal jäi see rohkem pinnakihtidesse.
Pärast esimest saagikoristust ilmnes mullas märkimisväärne kogus taimedele kättesaadavat lämmastikku. Tavaliselt antakse sellises olukorras enne teise kultuuri külvi uus väetisnorm, kuid seekord näitasid andurid selgelt, et mullas oli juba piisavalt toitaineid järgmise kasvufaasi toetamiseks – ilma suuremate lisakogusteta.
Uus arusaam jääklämmastikust
Teise saagi koristuse ajaks kinnitasid andurid üheselt, et mullas püsis veel kõrge jääklämmastiku tase. See on väärtuslik ressurss, mida saab kasutada järgmise kultuuri või vahekultuuri kasvatamiseks, selle asemel et lasta sellel lihtsalt kaduma minna.
See tulemus kinnitas meeskonna varasemat tunnetust – et lämmastikku saab kasutada senisest oluliselt tõhusamalt. Paul-Techi andmed ei toetanud ainult hüpoteesi, vaid pakkusid täpseid, mõõdetavaid tõendeid, mis annavad põllumeestele kindlust otsuseid langetada.
Teadlikum väetamisstrateegia
Selle kogemuse põhjal plaanib ettevõte laiendada Paul-Techi lahenduste kasutamist ka 2026. aasta hooajal. Järgmine samm on katse, kus lämmastiku kogust vähendatakse ligikaudu 20%, alustades salatipõldudest ning laiendades lähenemist järk-järgult teistele kultuuridele, näiteks sibulale.
Eesmärk on ühendada täpsed mullaandmed praktilise põllukogemusega, et leida tasakaal saagikuse, kvaliteedi ja keskkonnamõju vahel – kasutades täpselt nii palju väetist, kui taimed tegelikult vajavad.
Koostöö, mis annab kindlust
J.E. Piccaver & Co sõnul on koostöö Paul-Techiga andnud neile uuel tasemel teadmisi. Mullajaamad on muutnud varasemad oletused selgeteks andmeteks ja toonud nähtavale lämmastiku käitumise mustrid, mis seni jäid varjatuks. „Oleme alati tundnud, et võiksime lämmastikku vähem kasutada – nüüd näeme seda oma silmaga. Andmed annavad meile kindlust teha muutusi,” tõdes Piccaveri meeskond.
Kui see lähenemine laieneb rohkematele põldudele ja kultuuridele, kujundavad juba selle esimese katsepõllu tulemused nende edasisi otsuseid – tõestades, et mida parem on andmestik, seda targemad on otsused.