Paul-Techi mullajaamad jälgisid eAgronomi korraldatud katsel erinevate põlluharimisviiside mõju taime kasvukeskkonnale. Katse viidi läbi Tartumaal Rannu Seemne OÜ põllul, kus külvikorras oli 2024. aastal põldhernes, millele eelnes liigirohke vahekultuur. Võrreldi kolme erinevat põlluharimisviisi: künnil põhinevat, minimeeritud harimist ja otsekülvi. Künd tehti 25. aprillil, minimeeritud harimine viidi läbi ketasrandaaliga 4. mail, kõikide variantide külv toimus 6. mail, mis samas ka kohe üle rulliti.
Mullajaamad paigaldati põldudele peale kultuuri külvamist. Jaamade andurid paiknesid kõikidel variantidel 8 ja 20 cm sügavusel mullas, et jälgida igapäevaselt mullavee ja toitainete taset ning liikumist mullas. Lisaks registreerisid andurid ka mullatemperatuuri. Mullast mõõdetud andmed on esitatud kahe kihi ööpäeva keskmistena.
Mullavesi
2024. aasta külviaega oli talvest jäänud suurem mullavee varu võrreldes eelnevate aastatega. Päevade soojenedes ja sademete vähesuse tõttu toimus ühtlane mullavee langus (Joonis 1.), mis sai kiirema hoo sisse 20. juunil ja kestis sama kuu lõpuni. Juuli vihmad tõstsid mullavee taseme kõige kõrgemale minimeeritud harimisega variandis, järgnes otsekülviga variant. Juuli vihmad mõjutasid mullavett kõige vähem künniga variandis. Künniga variandis oli mullavesi kogu hooaja vältel teistest variantidest väiksem, mis viitab kõige madalamalale veehoiuvõimele.
Kõige suurem mullavee summa oli vegetatsiooni perioodil otsekülviga variandis, millest palju maha ei jäänud minimeeritud harimisega variant.
Veepuudusega päevi esines herne kasvuperioodil künniga variandis 31 (28.06…28.07), minimeeritud harimisega variandis 6 (28.06…30.06 ja 26.07…28.07) ja otsekülvil 8 (29.06…30.06 ja 23.07…28.07).
Juuli viimastel päevadel alanud sademed tõstsid tublisti mullavee taset kõikidel variantidel, jättes siiski künni näitajad madalamale. Järgnevad vihmad hoidsid mullavee taset läbivalt kõrgel ka veel talve alla minekuni.
Künniga variandis tõusis mullavee hulk võrreldes teiste variantidega kõrgemaks alles peale novembri alguses tehtud sügiskündi, mil künnikiht täitus veega teistest variantidest rohkem. Põhjuseks võib olla ehk adraga põhjustatud tihese teke künni alla.
Toitained
Väetusfoon oli kõikidel variantidel sama. Külviga koos anti mineraalväetist MAP 12-52 – N 4,8 kg/ha ja P 9,15 kg/ha. 16. mail lisati pealtväetisena Kaaliumkloriidi – K 32,37 kg/ha. Toitaineid andsid mulda ka vahekultuur ja põldhernes, millest tuli ka toitainete kasv augustist oktoobri lõpuni (Joonis 2.). Novembris toimus aga toitainete taseme langus leostumise tõttu. Peale herne valmimist tekkinud toitained läksid mulla läbipesemise tõttu raisku.
Mai teises ja juuni esimeses pooles oli toitaineid kõige rohkem otsekülvis, millele pani aluse kõrgem mullavee tase. Kokkuvõtvalt oli kõige kõrgema toitainete tasemega künd. Ühelt poolt takistas toitainete tarbimist veepuudusega periood juulis, teisalt künniga õhustatud mullas toimusid bioloogilised protsessid suve teisel poolel ja sügisel kiiremini. Selle tulemusena vabanes mulda nitraatlämmastikku rohkem kui teiste harimisviisidega variantidel. Lisaks keerati kevadkünniga mulda vahekultuuri maapealsed jäänused. Peale novembri alguses tehtud sügiskündi pesti toitained vihma toel kiiresti künnikihist välja.
Toitainete tase oli kõige madalam minimeeritud harimisega variandis. Aga novembri lõpuks oli sealt toitaineid vähem väljapestud, kui teistes variantides.
Mullatemperatuur
Kevadel soojenes muld kõige kiiremini künniga variandis (Joonis 3.). Seal olid ka mullatemperatuurid kõrgemad ajani, mil taimik varjutas mullapinna. Künd oli mai lõpus ja juuni alguses olnud kuumalaine ajal kuumastressile kõige avatum. Kõige madalam mullatemperatuur oli kevadel otsekülvil. Otsekülvil oli kahe mullakihi ööpäevakeskmine mullatemperatuur kõige kuumematel päevadel kuni 3 kraadi künnist madalam, seega oli mulla kuumastressi risk oluliselt väiksem. Minimeeritud harimisega muld jäi teiste vahele. Mullatemperatuurid ühtlustusid, kui taimik varjutas mullapinna. Sügisel mullatemperatuuride osas selgeid erinevusi ei olnud.
Kokkuvõte
Veehoiuvõime oli künnil kõige väiksem, otsekülvil aga kõige suurem. Veepuudusega päevi esines künnil tunduvalt rohkem kui minimeeritud harimisel või otsekülvil.
Sadude perioodil olid bioloogilised protsessid künniga õhustatud mullas kiiremad, mulda vabanes, võrreldes teiste variantidega, rohkem nitraatlämmastikku. Peale herne valmimist mulda tekkinud suur hulk lämmastiku hilissügisel leostus.
Künd soojenes kevadel kõige kiiremini, ent oli kõige vastuvõtlikum mulla kuumastressile. Otsekülviga muld oli kuuma eest kõige kaitstum, ent muld soojenes kevadel teistest harimisviisidest aeglasemalt. Mullatemperatuuri alandamine otsekülvi kasutades on kasulik juurte kasvu ning vee ja toitainete omastamise parandamiseks kuumalainete perioodidel.