Veski põld Jõgevamaal on üks kohtadest, kus teraviljakasvataja Tõnis Soopalu – tuntud ka kui Farmer Tõnis – katsetab ja jagab oma praktilisi kogemusi kaasaegse põllumajanduse võimalustest. 2024/25 hooajal kasvab seal talinisu, mille kasvukäiku toetab ja jälgib Paul-Techi mullajaam.
Gleistunud muld hoidis vett põllul
Paul-Techi mullajaam registreeris kogu sügise ja kevade vältel peaaegu sirget niiskusejoont. Liivsavi lõimisega gleistunud muld püsis veega küllastununa juba septembrist 2024, mistõttu oktoobri suured sajud ei toonud graafikule nähtavat mullavee tõusu. Ülemine kiht kuivas mõnel päeval põllutöödeks sobivaks, kuid niiskus jäi püsivalt kõrgele. Iga kord, kui andur tuvastas liigniiskust saatis süsteem hoiatuse „Mulla kandevõime nõrk”, ja raskete masinate liikumist põllul tuli sel ajal vältida.
Tugev taimik enne talvitumist
Niiskes mullas oli tärkamine kiire ja ühtlane. Pikk soe sügis ja külviga antud kompleksväetis toetas taimede arengut. Herbitsiidide pritsimiseks õnnestus leida ka sobivad hetked ja enne talvitumist sai tehtud ka haigustõrje. Lisatud toitained olid taimekasvu lõpuks ära tarvitatud – seega toitainete leostumine välditud.
Talvest tuldi välja kadudeta. Talvel ei esinenud taimikut hukutavaid tegureid. Tugevam mulla külmumise episood jäi veebruari teise poolde. Sinna jäi ka talve kõige madalam temperatuur -18 kraadi, ent külmad olid lühiajalised ning esines ka taimikut kaitsvat lund.
Tugev taimik oli isukas toitainete tarvitaja ja näitas suurt saagipotentsiaali
15. aprillil laotati põllule 74 kg N ha⁻¹. Esimesele kevadisele väetisepanekule järgnes kümne päevane soojaperiood. Muld sidus väetise kiiresti ja esimene mõõdukas NO₃-N tõus tuli esile alles vihma tagajärjel 20. aprilli paiku. Toitainete graafikutel teravat piiki ei kujunenud, sest kasvav taimestik omastas vabanenud lämmastiku kohe.
Teine väetamine tehti vahetult enne vihma 29. aprillil – 80 kg N ha⁻¹. Väetamine tehti õigeaegselt, hoides NO₃-N taseme ühtlasel platool. Selline ühtlane tase on kõige parem – näidates, et taimik on heas kasvuhoos ja toitainetega varustatus on piisav. Kevadel, soodsates oludes ja taimekasvuks kriitilisel ajal, tuleb hoida pidevat toitainetega varustatust.
Kolmas väetamine tehti lipulehe ilmumise ajal – 4. juunil 30 kg N ha⁻¹. Ka see väetis liikus veega mulda ja asus toetama tugevat taimikut.
Hästi võrsunud tugev taimik ja head kevadised taimekasvuolud andsid võimaluse oodatavaks saagiks hinnata selle põllu ajaloolist maksimum saaki või seda isegi ületada. Sellest lähtuvalt arvestati väetamisel toitainete kogused.
Tulemused
- Väetis sai antud kasvavale taimikule tema vajaduse järgi.
- Taimiku toitainete varu oli piisav ja ühtlane kuni lipulehe moodustumiseni, mis toetas terakujunemist.
- Toitained püsisid taimedele kättesaadavas mulla kihis.
- Väetamise aluseks oli ka arvestamine mullavee olukorraga, mis toetas taimede toitainetega varustatust.
- Nüüd jääb oodata tegeliku saagi numbreid. Hetkel näitab põld rekordi võimalus võrreldes varasemaga.
Kokkuvõte
Reaalsest põlluolukorrast lähtuv tegutsemine võimaldas majandada efektiivselt. Veski põld tõestas, et gleistunud muld võib olla usaldusväärne toitainete pank kultuuridele, kui otsuseid tehakse andurite trendi, mitte kõhutunde pealt.
Lämmastik anti jaotatult arvestades vihmaga, masinad hoiti mullakandvuse piirides ja igapäevaselt kontrolliti jaama graafikuid. Tulemuseks on oodata rekordilist talinisu saaki ilma liigse väetise kuluta ja ilma mulla struktuuri kahjustamata. Paul-Techi andmed aitasid otsuseid suunata – tulemus räägib iseenda eest.