5. mai 2023, 09:49
Eesti täppispõllumajanduse idufirma Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi ning nende mõju põllutaimedele ja -töödele. Aprillikuu ilma- ja mullaolud toetasid kevadisi põllutöid ja taimede kasvu. Põllud tahenesid ja töid seisma panevaid tihedaid sadusid ei olnud. Kuu oli paljuaastate keskmisest päikesepaistelisem, sadude vaesem ja soojem.
Aprill algas jahedalt. Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid tõusid enamus kohtades püsivalt üle 5 kraadi alles 7. aprillil. Samas jäid veel kestma öökülmad. Soojemad ööd saabusid 13. aprilli paiku, mil temperatuurid jäid 4 ja 9 kraadi vahele ning ööpäeva keskmine tõusis kohati üle kümne kraadi. Plusskraadidega ööd kestsid kuni 17. aprillini. Sel ajal sai põllutaimik kasvamise hoo sisse ning mullaandurid näitasid, et põldudel jagus niiskust ja väetised lahustusid hästi.
Soojemale perioodile järgnesid 18. ja 20. aprillil taas krõbedamad ööd. Mullajaamad mõõtsid Mandri-Eestis maapinna lähedal miinus kuuest madalamaid temperatuure, mis seadis ohtu rapsitaimed. Kõige soojemad päevad jäid 24. ja 27. aprilli vahele, mil ka öökülmasid ei esinenud. Kuu viimaste päevade, 28. ja 29. aprilli külmad olid küll veidi tagasihoidlikumad, ent sel ajal olid näha juba talirapsi õienuppe, mis on külmale vastuvõtlikud.
Mullatemperatuurid tulid õhutemperatuuridele jõudsalt järele. Muld soojenes päikese käes kiiresti. Mõnevõrra aeglasemalt soojenesid Pärnumaa ja Jõgevamaa külmad rasked mullad. See vahe kadus aprilli esimese dekaadi lõpuks. Kuu lõikes oli mullavee tase pidevas languses, sest sademeid tuli vähe. Ent taimede kasvuks ja seemnete idanemiseks niiskust jagus. Kuivemad piirkonnad olid Lääne-Virumaa, Valgamaa ja Võrumaa.
Kuu lõpu sademed tõstsid niiskuse taset, mis omakorda soodustas toitainete lahustumist. Esimese ringi väetis lahustus ja tarvitati taimede poolt ühtlaselt ülemises mulla kihis. Teise ringi väetamisest andsid märku kuu lõpus tulnud sademed, mis tõstsid ülemise mullakihi lahustunud toitainete taset. Samas kuu viimased päevad olid jahedad, pärssides taimede kasvu.
Pilt talirapsi olukorrast üle Eesti on kirju – külma võetud ja hõredatest põldudest kuni tugevate ja hästi võrsuma hakanud taimedeni.
Pilt talirapsi olukorrast üle Eesti on kirju – külma võetud ja hõredatest põldudest kuni tugevate ja hästi võrsuma hakanud taimedeni.
Taliteraviljad talvitusid hästi ja sügisene haigustõrje õigustas end. Ka hilised nisukülvid, mis kahe lehega talve alla läksid, kosusid aprillis tublisti. Seevastu taliraps, mis idanemise ajal kuivale jäi ja talveks jõudu koguda ei suutnud, on ümberkülvile läinud. Samuti põllud mis palja maa tõttu aasta alguse külma kätte jäid. Pilt talirapsi olukorrast üle Eesti on kirju – külma võetud ja hõredatest põldudest kuni tugevate ja hästi võrsuma hakanud taimedeni.
Mullaandmeid ei kogu Paul-Tech vaid Eestimaa põldudelt. Ettevõtte tegevjuhi Mikk Plakki sõnul alustas nende mullajaam aprillis tööd ka maakera kuklapoolel. “Kui Eestis oli kevadkülvi aeg, siis Lõuna-Austraalias lõppes samal ajal talirapsi külvamine ja osasid sealseid põlde hakkas jälgima meie välja töötatud põlluteabe süsteem.”
Lisaks monitoorivad ettevõtte põllujaamad ka Soome ja Ühendkuningriigi põldude mullaandmeid.