Võõrnälkjad on paljude jaoks muutunud iga-aastaseks nuhtluseks. Talve saabudes tekib lootus, et tugev pakane võiks nende arvukust vähendada, hävitades mullas talvituvad munad ja noorjärgud. Kuid kas Eesti talved on selleks tegelikult piisavalt külmad – ja kui on, siis kus ja millal võiks külm neile päriselt mõjuda?
Kirjanduse andmetel jääb Hispaania teeteo munade ja noorjärkude üldine külmahävimise piir vahemikku −2 kuni −3 °C. Munad ja noorloomad talvituvad mullas umbes 10 cm sügavusel või varjatud kohtades, mis sageli jäävad külmumata.
Mida näitavad Eesti mullatemperatuuriandmed?
Paul-Techi viimase viie talve (2021–2025) mullatemperatuuriandmed näitavad, et kõige madalamad temperatuurid mõõdeti 2024. aasta jaanuaris ja veebruaris. Enamikus kohtades langes ööpäeva keskmine mullatemperatuur 8 cm sügavusel alla −2 °C ning kohati ka 20 cm sügavusel. Madalaim ööpäeva keskmine temperatuur 8 cm sügavusel oli −5,7 °C Viljandimaal Vabamatsi küntud põllul. Sellele järgnesid Raplamaal Vaguja küla põllul mõõdetud −5,6 °C ning Järvamaal Kalitsa küla põllul mõõdetud −5,5 °C.
Kõigis Mandri-Eesti maakondades leidus põlde, kus mullatemperatuur langes 8 cm sügavusel alla −3 °C. Sellised temperatuurid võivad juba avaldada mõju mullas talvituvate kahjurite, sealhulgas võõrnälkjate, ellujäämisele. Samas viitas nii tugev mullakülmumine ka lumeta põldudele, kus samal talvel hävis rohkesti talvekultuure.
Ülejäänud neljal vaatlusaastal ei mõõdetud 8 cm sügavusel −2 °C madalamaid mullatemperatuure. Temperatuurid püsisid enamasti 0 °C ümbruses ning langesid vaid üksikutel juhtudel −1 °C lähedale. Seega viiest aastast neljal ei olnud talvised mullakülmad võõrnälkjate hävimiseks tõenäoliselt piisavad.
Mullatemperatuuri vaatlused kinnitavad, et lisaks mulla struktuurile ja veesisaldusele mõjutavad külmumist oluliselt ka harimisviis ja pinnakate. Rohumaad ja tiheda taimkattega põllud külmuvad aeglasemalt ja vähem kui katteta või vähese taimikuga põllud. Kõige kiiremini külmub künni pindmine kiht, mistõttu võib mulda peitunud kahjurite mullapinnale toomine künni abil nende talvist suremust suurendada. Parimaks soojusisolaatoriks on siiski kohev lumi – paksu lumekatte all ei pruugi muld külmuda ka püsivate miinuskraadide korral.
Samas suudavad võõrnälkjate munad ja noorloomad talvituda ka põllu-, metsa- ja kraaviäärse kulu all, kus pinnasetemperatuur langeb märksa aeglasemalt kui avatud põllul. Seetõttu ei pruukinud 2024. aasta talvised külmad sellistes varjepaikades neile märkimisväärset mõju avaldada. Aednike jaoks tähendab see, et aia-alune kulu, lähedal asuvad niitmata alad, metsaservad ja kraavid on kohad, kus isegi tugev külm ei tungi sügavale mulda ning võõrnälkjad võivad seal edukalt talvituda.
Loe ka 👉 Miks on mullatemperatuuri mõõtmine oluline?