Jaanuari krõbe pakane pani paljusid inimesi küsima, kas tänavune talv võiks vähendada kahjurite hulka. Kui termomeeter langes mitmel pool Eestis alla −30 kraadi, tekkis lootus, et kevadel on Hispaania teeteod, lehetäid ja teised kahjustajad vähem probleemiks.
Paraku ei sõltu kahjurite ellujäämine ainult sellest, mida näitab õues termomeeter. Otsustavaks saab hoopis see, kas külm jõuab ka sinna, kus kahjur talvitub.
Õhus pakane, mullas aga plusskraadid
Enamik põllukultuuride ja aedade kahjureid ei jää talvel maapinnale. Nad poevad sügavamale mulda, peituvad taimejäänuste alla või otsivad varjupaika koorepragudes ja kulu sees. Just seetõttu on kahjurite talvise hukkumise seisukohalt palju olulisem mitte õhutemperatuur, vaid mullatemperatuur.
Paul-Techi mullajaamade võrgustik, mis mõõdab automaatselt temperatuure põldudel ja aedades üle Eesti, näitab selgelt, et kuigi tänavune talv algas äärmiselt külmalt, ei ole pakane paljudes kohtades mulda jõudnud.
Näiteks mõõdeti 1. jaanuaril maapinna lähedal õhutemperatuuriks Lääne-Virumaal −28,8 kraadi ja Saaremaal −11,9 kraadi. Veelgi külmemaks läks 6. ja 25. jaanuaril, mil temperatuur langes kohati alla −30 kraadi.
Mullas oli pilt samal ajal hoopis teistsugune. Kaheksa sentimeetri sügavusel jäi mullatemperatuur vahemikku −1,3 kuni +1,9 kraadi ning 20 sentimeetri sügavusel −0,3 kuni +2,1 kraadi.
Põhjuseks on lumi – paks ja kohev lumekate toimib soojusisolaatorina, mis hoiab maa temperatuuri ühtlasena ka siis, kui õhus valitseb kange pakane. Seega võib pealtnäha karm talv olla mullas talvituvate kahjurite jaoks hoopis turvaline.
Milline külm kahjureid tegelikult hävitab?
Kahjurite külmataluvus sõltub liigist ja talvitumispaigast. Kirjanduse andmetel jääb Hispaania teeteo munade ja noorjärkude külmahävimise piir ligikaudu −2 kuni −3 kraadi juurde. Need talvituvad tavaliselt mullas umbes 10 sentimeetri sügavusel või muudes varjatud kohtades, mis sageli läbi ei külmu.
Kartulimardikad poevad samuti mulda, sageli veelgi sügavamale, ning nende jaoks muutub hukutavaks alles alla −10-kraadine mullatemperatuur.
Lehetäid talvituvad enamasti munadena taimejäänustel, võrsetel või koorepragudes. Nende jaoks võib saatuslikuks saada juba alla −20 kraadi, eriti juhul, kui lumikatet ei ole.
See tähendab, et tugev külm mõjutab eelkõige neid kahjureid, kes talvituvad maapinnast kõrgemal. Mullas varjuvad liigid on sageli kaitstud.
Lootust oli rohkem 2024. aasta talvel
Paul-Techi viie viimase talve (2021–2025) mullatemperatuuride analüüs näitab, et vaid ühel talvel jõudis külm ulatuslikult mulda. Kõige külmemad mullatemperatuurid mõõdeti 2024. aasta jaanuaris ja veebruaris, mil 8 sentimeetri sügavusel langes ööpäeva keskmine temperatuur mitmel pool alla −3 ning kohati isegi alla −5 kraadi.
Madalaimad näidud registreeriti:
- Viljandimaal Vabamatsi küntud põllul −5,7 kraadi
- Raplamaal Vaguja küla põllul −5,6 kraadi
- Järvamaal Kalitse küla põllul −5,5 kraadi
Kõigis Mandri-Eesti maakondades leidus põlde, kus mullatemperatuur langes alla −3 kraadi. Sellised temperatuurid võivad juba vähendada mullas talvituvate võõrnälkjate ellujäämist, kuid enamiku teiste mullas peituvate kahjurite jaoks ei pruugi ka see olla piisav.
Tugev mullakülmumine viitas ka lumeta põldudele, kus samal talvel hävis rohkesti talvekultuure. Ülejäänud neljal vaatlusaastal püsis mullatemperatuur enamasti nulli ümbruses ning kahjurite hävimiseks vajalikku mullakülma ei tekkinud. See kinnitab, et tõeliselt „kahjurivaenulikud“ talved on Eestis pigem harvad.
Millest sõltub mulla külmumine?
Mullatemperatuuri kujunemist ei määra ainult ilm. Oma rolli mängivad ka harimisviis ja pinnakate. Rohumaad ja tiheda taimkattega põllud külmuvad aeglasemalt kui paljad põllud. Kõige kiiremini külmub künni pindmine kiht, mistõttu võib sügiskünd tuua kahjurid mullapinnale lähemale ja suurendada nende talvist suremust.
Oluline on ka mulla koostis: kohevad mineraalmullad külmuvad aeglasemalt kui kivised või tallatud mullad. Vesistel põldudel toimub temperatuuri langus samuti aeglasemalt. Kõige suurem kaitsekiht on siiski lumi, mis võib hoida mullatemperatuuri nulli lähedal ka pikaajalise pakase korral.
Kahjurite talvekorter võib olla ka kraaviservas
Lisaks põllule talvituvad kahjurid edukalt ka kohtades, kuhu inimene sageli ei vaata – kraaviäärtes, metsaservades, aiaaluses kulus ja niitmata aladel. Just sinna koguneb rohkem lund ning külm tungib mulda veelgi aeglasemalt.
Aednike jaoks tähendab see, et isegi kui põld või peenar külmub, võivad kahjurid varjepaikades ellu jääda ja kevadel taas levima hakata.
Mullatemperatuur ütleb rohkem kui termomeeter akna taga
Mullajaamade andmed kinnitavad, et kahjurite talvine hävimine sõltub eelkõige mullakülmast, mitte ainult õhutemperatuuri ekstreemsusest. Kui lumekiht isoleerib maapinda, võib ka tugev pakane jääda mullas talvituvatele kahjuritele peaaegu märkamatuks.
Seetõttu ei tasu kevadist kahjurisurvet hinnata üksnes selle põhjal, kui külm oli talv. Otsustavaks saab hoopis see, mis toimus mullas – ja seda saab hinnata reaalsete mullatemperatuuri mõõtmiste abil.