Kevad on põllumajanduses kriitiline aeg, kus iga otsus võib mõjutada kogu hooaja saaki. Üks olulisemaid tegureid kevadise väetamise juures on ajastus – õigel hetkel tehtud väetamine aitab maksimaalselt ära kasutada mullas olevat niiskust ja tagab taimedele kättesaadavad toitained.
Kuid kuidas teada, millal ja kui palju väetada? Kuidas kindlaks teha, kui suur on tegelik nitraatlämmastiku (NO3-N) kättesaadavus mullas ning kas lisaväetamine on vajalik? Just siin tuleb appi Paul-Techi mullajaam, mis võimaldab reaalajas jälgida toitainete dünaamikat ja mullas toimuvaid protsesse.
Lämmastiku omandamine taimede poolt
Taimedele kõige tähtsam toiteelement lämmastik omandatakse taimede poolt mineraalses vormis nitraatiooni NO3-kujul. NO3-N on väga liikuv ja n-ö kiire käibega toiteelement – see kas tarbitakse taimiku poolt või leostub koos mullavee liikumisega. Kasvuperioodil väetamisega seotud Paul-Techi (PT) toitainete näitajate muutus on tekitatud peamiselt NO3-N mõjul ning selle dünaamika võimaldab meil ka kvantitatiivselt hinnata mullas lahustunud ja taimedele kättesaadavaks muutunud, ära tarbitud või leostunud NO3-N koguseid kvantitatiivselt mg/kg või kg/ha kogu kasvuperioodi vältel.
Ammooniumlämmastik mullas
Ammooniumlämmastik esineb mullas NH4+ iooni kujul, mis on väga vähe liikuv, seotud mulla struktuuridega ning seega suurt mõju mulla elektrijuhtivusele ei anna. Ammooniumlämmastik (aga ka mullas sisalduv orgaaniline lämmastik) muutub taimedele kättesaadavaks alles siis, kui ta on läbinud mullabakterite tegevuse tulemusena nitrifikatsiooni protsessi ning muutunud NO3- iooniks. Sel juhul kajastub ta juba otse PT toitainete näitajates ning seda protsessi, sh arvuliselt NO3-N tekkimist kg/ha, on võimalik jälgida PT toitainete graafikutel.
Mis on toitainte baastase?
Toitainete algtase ehk TAAT – Kevadel mullalahuses lahustunud toitainte hulk enne väetamist. Üldjuhul ei sisalda see NO3-N (nitraatlämmastikku).
Mida näitab toitainete baastase?
- Registreerime toitainete baastaseme varakevadel, mille põhjal saame teha edaspidi väetamise otsuseid. Baastase näitab taimedele kättesaadavaid toitaineid ilma liikuva lämmastikuta (nitraatlämmastik ehk N03-N).
- Näeme kevadel lisatud lämmastiku tarbimist ja leostumist ning toitainete liikumist eri mulla kihtide vahel talve jooksul.
- TA baastase on aluseks väetamise otsuste ning taimede toitainetega varustatuse jälgimiseks kogu järgneva kasvuperioodi vältel.
- TA baastaseme kaudu saame hinnata liikuva lämmastiku kogust kasvuperioodi lõpus, mis võimaldab otsustada vahekultuuride kasutamise ning talivilja väetamise üle järgmiseks hooajaks.
Toitainete baastase – võtmetegur väetamise otsuste tegemisel
Paul-Techi mullajaam määrab kindlaks toitainete baastaseme varakevadel, enne aktiivse taimekavu algust. Baastase näitab mullas olevate taimedele kättesaadavate toitainete hulka ilma liikuvate lämmastikühenditeta (nitraatlämmastik ehk NO3-N). Selle andmestiku abil saavad põllumehed teha täpsemaid väetamise otsuseid, vähendades üleväetamise riski ja parandades saagikust.
Toitainete dünaamika jälgimine: Mulda paigaldatud mullajaam kogub andmeid, mis näitavad, kuidas mullas olevad taimedele omastatavad toitainete varud muutuvad. Eri sügavusel olevate andurite andmete põhjal saab otsustada toitainete leostumise üle. See aitab põllumeestel mõista konkreetse põllumulla omadusi ning selle põhjal planeerida väetamisi jt. töid.
Lämmastiku tarbimine ja leostumine: Lämmastik on mullas üks kõige liikuvamaid toitaineid, mis tähendab, et sügisel lisatud lämmastik kas tarbitakse taimede poolt või see leostub mulla alumistesse kihtidesse. Mullajaamad võimaldavad jälgida lämmastiku tarbimist ja selle käitumist mullas, et teha paremaid väetamise otsuseid. Eriti oluline on nende protsesside jälgimine läga kasutamise puhul põldudel.
Täpsed väetamise otsused mullajaama abil
Paul-Techi toitainete näit sisaldab kõiki hetkel mullalahuses olevaid toitaineid. Eri elementide mõju toitainete näidule on kirjeldatav nende osakaaluga mass flow omastamise mehhanismis. Toitainete algtase (TAAT) iseloomustab mulla viljakust ehk üldist toitainete sisaldust ilma lisatud mineraalse nitraatlämmastikuta (NO3) ning on mulda iseloomustav suurus ega muutu oluliselt kasvuperioodi vältel.
Toitainete näidu dünaamika kasvuperioodi vältel on suures osas tingitud NO3-N sisalduse muutusest, väetiste lahustumisest mullas, tarbimisest või leostumisest. Paul-Techi toitainete näitude ja graafikute alusel saab määrata NO3-N sisalduse mullas kvantitatiivselt kogustena mg/kg või kg/ha. SO4 sisaldavate väetiste korral kajastub ka sulfaatioon ning tema sisalduse muutus toitainete näidus.