Autor: Põllumajandus.ee • 10. aprill 2023
Eesti täppispõllumajanduse idufirma Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade märtsi andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi ning nende mõju taimedele. Ülevaatest selgub, et hoolimata jahedast kevadest sulas ja soojenes muld märtsis kiiresti.
Märtsi esimene pool oli külm ja lumine. Kõige jahedam oli 10. märtsi hommikul, kui meie jaamad mõõtsid Tartu- ja Jõgevamaal maapinna lähedal pea 30 miinuskraadi. Õnneks kattis põllutaimikut sel ajal lumi ja külm õhk mullatemperatuuri ei mõjutanud. Lõuna- ja Ida-Eestis oli maapind stabiilsemalt külmunud kui Lääne- ja Põhja-Eestis. Märtsi keskel tõusid ööpäeva keskmised õhutemperatuurid plusspoolele. Lumi ja muld sulasid seetõttu kiirelt. Kesk-Eestis, kus maapind oli õhemalt külmunud, mõõdeti 20. märtsil 8 cm sügavuses mullas üle seitsme kraadi sooja. Päike soojendas mulda tõhusalt. Kuu lõpp oli taas jahedam ja öiste külmade tõttu tekkis mullale kõva koorik.
Mullavee maksimumid mõõdeti 25.-27. märtsi paiku, peale lume ja mulla sulamist. Kergema lõimisega mullad tahenesid raskematest kiiremini. Kuu viimastel päevadel hakkasid osades kohtades põllud juba masinaid kandma.
Esmase vaatluse põhjal võib öelda, et teraviljad tulid lume alt välja küllaltki heas seisukorras. Mõnel pool oli näha rukkil ka lumiseent. Mitmel pool Eestis lehkasid lume alt välja sulanud rapsipõllud mädanemise järgi. Seda põhjustas aasta alguses olnud külm ja lumeta periood, mis näpistas taimi. Stabiilsema lumikattega piirkondades oli olukord siiski parem. Kehva olukorda põhjustab ka see, et paljud rapsipõllud läksid talve alla nõrgana, sest idanemine oli kuivuse tõttu hiline ja ebaühtlane. Kuidas talv taimikut täpsemalt mõjutas, saab öelda, kui külmad on möödas ja taimed hakkavad kasvama.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et talve kõige külmem päev jäi märtsikuuse, ent see külm ei pääsenud taimedele lumekatte tõttu ligi. Lume sulamine ja mulla soojenemine oli kiire ning pikka jääkoorikuga kaetud perioodi kevad kaasa ei toonud.