Täppispõllumajanduse ettevõte Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade jaanuari andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi. Kokkuvõttest selgub, et aasta esimesel kuul tuli põllutaimedel rinda pista liigvee ja vettimisega. Kuna muld ei olnud külmunud, sai vesi vabalt liikuda, tõstes veetaset nii kraavides kui ka jõgedes.
Jaanuar oli keskmisest soojem. Vähest külma jagus kuu esimesse poolde. Kõige külmemad päevad olid 5., 6., 12. ja 13. jaanuar. Kuu miinimumtemperatuur taimiku kohal mõõdeti 5. jaanuaril enne südaööd Pärnumaal Veskisoo küla talitritikale põllul –20,4 kraadi, millele järgnes 13. jaanuaril Viljandi maakonnas Leeli küla talirapsi põllul registreeritud –20,3 kraadi. Need külmad ei pääsenud lume tõttu taimi kahjustama.
Kuu teises pooles olid ööpäeva keskmised õhutemperatuurid valdavalt plusspoolel. Kõige soojemad olid kuu kolm viimast päeva, mil mitmel pool tõusid ööpäeva keskmised õhutemperatuurid üle 5 soojakraadi. Kõige enam sooja taimiku kohal, 8,9 kraadi, mõõdeti 29. jaanuari õhtupoolikul Tartumaal Lembevere küla kesapõllul.
Jaanuari sademed ületasid tunduvalt kuu keskmist. Aasta algas valge lumega, kuid lumi sadas pehmele ja vesisele maale – moodustades taimiku kohal pikaks ajaks vesise kihi. Selline olukord põhjustas mõnedel põldudel taimikut hukutavat vettimist ja oli soodne, liialt lopsakaks kasvanud taliteraviljadel, seenhaiguste aluse panemiseks.
Üldiselt oli lumi sula ja raske. Muld lume all ei külmunud ja vesi sai maasse vajuda, mis tõstis kraavide ja jõgede veetaseme väga kõrgele. Mitmel pool olid kraavid triiki täis ja luhad üleujutatud.
Kuu teise poole sademed tulid eelkõige vihmana. Soe ja vihmad sulatasid lume – maa oli paljas ja taliviljapõllud rohetasid. Mullavee näidud püsisid läbi kuu pea kõikjal Eestis üle küllastumise piiri. Raskemas olukorras olid savikate muldadega põllud, kus vee aeglase liikumise tõttu jäi see põldudele pidama. Jaanuar oli vesine ja taimed olid terve kuu vältel kaelani vees.