Täppispõllumajanduse ettevõte Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade augusti andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi ning nende mõju taimekasvule, põllutöödele ja saagile. Kokkuvõttest selgub, et koristuseelsed vihmad alandasid saagi kvaliteeti, vihmasajud piirasid oluliselt põllutöid, kuid samas soodustasid rohukasvu ja mineraliseerumise protsesse mullas.
August oli keskmisest jahedam. Kuu esimesse poolde mahtusid küll mõned päevad, mil õhu maksimumtemperatuurid olid üle 25 soojakraadi, ent kuu teine pool kujunes jahedaks. Kuu kõige madalamad õhutemperatuurid, 0,4 kraadi, mõõdeti taimiku kohal 21. augustil Raplamaal Vilivere küla põllul ja Põlvamaal Vanaküla aiandis. Jahedad ööd olid ka 27. ja 28. augustil, ent alla null kraadist ööd põllujaamad augustis ei registreerinud.
Möödunud kuul jagus mullas niiskust igasse päeva ja seda rohkemgi kui vaja. Paul-Techi mullaveekaart näitas, et kõige vesisemad põllud asusid vööna läbi Eesti keskpaiga – Pärnumaal, Järva- ja Põhja-Viljandimaal, Jõgeva- ja Põhja-Tartumaal. Üle-eestilisi sadudest vabu päevi ei esinenud. Väheste sadudega päevi oli kuus, millest ainult kaks päeva sattusid kõrvuti – 13. ja 14. august.
Saagikoristusele eelnenud vihmad jätsid negatiivse jälje saagikvaliteedile. Samuti oli raske põlde eelneva kultuuri alt kätte saada uuskülvide rajamiseks. Saak valmis hiljem, koristustöödeks sobivaid hetki oli vähe. Uuskülvide rajamist takistas ka liigpehme ja kleepuv muld.
Tänavune kevad ja suvi oli taliviljadele soodne toitainete tarvitamiseks. Kõik mineraalväetised, mis põllule anti, ka taimede poolt omastati. Suurimaks puuduseks oli tasakaalustamata väetamine. Ühekülgne ja ka liigne lämmastik tõstis küll taimede biomassi, ent viljapead jäid lühikeseks – põllumees sai palju põhku aga vähe tera. Suviviljad õnnestusid eelkõige Põhja-Eesti rähksetel muldadel, kus liigvesi ei pääsenud löögile ja sademeid oli vähem. Seevastu Lõuna-Eestis oli liigse vee tõttu ikaldus. Mitmel pool tegi rapsi koristamistöö ära rahe, pekstes katki ka teiste kultuuride lehed.
Augustis olid soodsad tingimused mullas orgaanilise aine mineraliseerumiseks. Paul-Techi mullaandurid näitasid, et NO3 -N tase kasvas enamustel põldudel terve kuu jõudsasti, millega saab arvestada järgnevate kultuuride juures – andes olulist kokkuhoidu väetamisel. Kui jätta arvestamata mullas oleva lämmastikuga, võib taimik kasvada enne talvitumist liialt lopsakaks ja olla nii talvekahjudele vastuvõtlikum.
Terve suvi oli mullaveetase rohukasvuks soodne. Augustis tehtud rohuniited andsid suurt saaki, kuid mitmel pool said vaalud vihma, mis mõjus negatiivselt sööda kvaliteedile. Maisi juures näitasid toitainete graafikud, et alates augusti algusest sõltusid taimed orgaanilise aine lagunemisel tekkivatest toitainetest, ent mineraliseerumiseks olid soodsad olud ja taimed olid piisavalt toitainetega varustatud. Küll aga pärsis augusti jahe teine pool tõlvikute täitumist.