Täppispõllumajanduse ettevõte Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade oktoobri andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi ning nende mõju taimekasvule ja põllutöödele. Kokkuvõttes oli oktoober põllumehele keeruline kuu – jahedus ning liigne vesi pidurdasid taimede kasvu ja vähendasid sügiseste põllutööde efektiivsust.
Kuu algas neljapäevase öökülma perioodiga, millele järgnes üheksapäevane öökülmadeta periood. Selle aja sisse mahtusid ka mõned päevad, kus ööpäeva keskmine õhutemperatuur ületas 10 kraadi. Kuu keskpaigast algas seitsmepäevane jahedam periood, pärast mida ilm taas soojenes. 25. oktoobril mõõdeti üle Eesti pea kõikjal ööpäeva keskmiseks üle 10 soojakraadi.
Oktoobris mõõdeti külma taimiku kohal Mandri-Eestis 8 kuni 11 ööl, saartel mõned päevad vähem. Kõige külmem öö oli 19. oktoobril, mil kõikjal mõõdeti maapinna lähedal külmakraade: -4,2 kuni -8,8 kraadini. Viimane oli ka kuu miinimum, mis mõõdeti Järvamaal Ervita külas kesapõllul.
Kui talirapsi seisukohast arvestada taimekasvu efektiivseid temperatuure alates 15. augustist, siis oktoobri lõpuks kujunes neid Mandri-Eestis 460-480 kraadi, mida on võrreldes eelmise aastaga umbes 100 võrra vähem. Eestis loetakse talirapsi heaks talvitumiseks vajalikuks 400-420 kraadi. Ent paljud talirapsi külvid tehti peale 15. augustit, sest põlde ei saadud vajalikul ajal viljade alt kätte ja vesised põllud ei võimaldanud külvata. Nii mõnedki põllumehed, nähes rapsi kehva seisu põllul, külvasid need talinisuga üle.
Rapsipõldude üldpilt on enne talvitumist kirju – tugevast taimikust nõrgani, olles viimase suunas kaldu. Ka talinisu külv kippus venima ja mitmel pool lõpetati see töö alles oktoobris.
Hiliste külvide arengut pidurdas tugevalt kuu keskpaigast alanud külmade öödega periood, mil ööpäeva keskmised õhutemperatuurid jäid alla +5 kraadi ning püsisid mitmel pool 19. ja 20. oktoobril ka alla 0 kraadi.
Taimekasvu efektiivseid temperatuure mõõdeti oktoobris Mandri-Eestis 20-24 päeval, saartel päev-kaks rohkem. Ent kuu summad jäid mandril 50 ja 70 kraadi vahele, saartel küündisid need natuke üle 90. Kuu keskmisena oli mullatemperatuur 8 cm sügavusel 7-8°C, mis jääb aeglase, ent toimiva bioloogilise aktiivsuse tsooni. 20 cm sügavusele oli sooja paari kraadi võrra rohkem.
Kuu algus pakkus neli sadudeta päeva, mil oli märgata muldade tahenemist. Sadudeta oli ka 21 ja 22. oktoober. Üldpildis oli mullavee tase terve kuu lõikes kõikjal kõrge. Kuu suurima mullavee tõusu tõid kaasa 24. ja 25. oktoobri sademed, mil mullad küllastusid veest ja selline olukord jäi püsima kuu lõpuni. Raskema lõimisega muldadel oli mullastruktuur terve kuu vältel harimiseks kõlbmatu.
Toitainete jääke mullas oli näha eelkõige väga märgades muldades, sest liigniiskus pärssis taimedel nende tarvitamist. Üldine olukord oli siiski rahuldav.
Saagikoristuse tingimusi kokku võttes oli sel sügisel vähe hetki, kui põllud masinaid korralikult kandsid. Liigniiskete alade tõttu jäi ka osa saaki koristamata. Eriti raske oli põllult kätte saada lamandunud hernest, mis paljudes kohtades jäigi põllule.