Paul-Techi põllujaam: mai algas krõbedate öökülmadega ja lõppes põuase mullaga

Autor: Põllumajandus.ee • 7. juuni 2023

pollumajandus.ee

Eesti täppispõllumajanduse idufirma Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade mai andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi ning nende mõju taimekasvule ja põllutöödele. Kokkuvõttest selgub, et maikuu oli sarnaselt aprillile keskmisest soojem, sadude vaesem ja päikesepaistelisem. Kuu alguse külmakraadid tegid suurt kahju marjakasvatajatele ja kuu lõppes põuase mullaga.

Maikuud saatsid öökülmad. Näiteks Kuusikul mõõtsid Paul-Techi põllujaamad maapinna lähedalt külmakraade kokku kahekümnel hommikul. Tartumaal mõõdeti miinuskraade poole vähematel hommikutel. Kõige krõbedamad ööd olid 5-7. mai paiku, mil meie jaamad mõõtsid maapinna lähedal mõnel pool -7 kraadi lähedasi temperatuure. Nendel päevadel olid rapsitaimed vajunud longu, tekitades põllumeestele murekortse. Ent järgnevad soojad päevad aitasid rapsil end piisavalt koguda ja alustada õitsemisega.

Seevastu mitmed marjakasvatajad pidid leppima kahjustatud õitega. Kuna öökülm oli tavapärasest madalam, said maasikataimed osaliselt kahjustada ja annavad seepärast vähem marju.

Aktiivne taimekasvuperiood, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis püsivalt üle +10 kraadi, algas üle Eesti 10. mai paiku. Kuu kõige soojem päev oli 24. mail, mil temperatuuri maksimumid ulatusid mitmel pool üle 25 kraadi. Lõuna-Eestis soojenes muld kiiremini ja sealsed mullatemperatuurid olid kõrgemad kui Põhja-Eestis ja saartel. Kuu lõpuks ühtlustusid maapinna temperatuurid üle kogu Eesti. Ööpäeva keskmised temperatuurid 8 cm sügavusel mullas tõusid püsivalt üle +10 kraadi samuti 10. mai paiku. Selleks ajaks olid usinamad juba esimesed kartulivaod valmis vedanud.

Kui kuu alguses oli mullavett külvide tärkamiseks ja arenguks piisavalt, siis kuu lõppes kahjuks põuase mullaga. Vee hulk vähenes ühtlaselt kogu kuu jooksul ja mai lõpuks oli 8 cm sügavuses mullakihis põua olukord ning taimekaitsetöödel tuli arvestada taimede põuastressiga. Mõnel pool Lõuna-Eestis ja Lääne-Virumaal jõudis kuivus ka 20 sentimeetri sügavustesse kihtidesse. Vähesed sademed mullaniiskust oluliselt ei tõstnud.

Talioder ja rukis on pead juba välja ajanud ja nende saagikust mõjutab praegune veepuudus vähem. Seevastu talinisud ja suviviljad vajaksid hädasti vett, sest kaks viimast kuud ei ole toitvaid sademeid olnud ja läbi on tulnud ajada talvest pärit veega. Sademete puudus pärssis ka rohumaade kasvupotentsiaali. Kõrreliste rohke taimik andis esimeses niites tagasihoidliku saagi. Paremas olukorras oli lutsern, mille juured ulatuvad sügavamalt vett võtma.