Fotol: 9. mai – kuu kõige külmem hetk
Eesti täppispõllumajanduse idufirma Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade mai andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi ning nende mõju taimekasvule ja põllutöödele. Mai alguse öökülmad kahjustasid põlde ja viljapuid, samas kui kuu teises pooles esinenud kuumus kiirendas taimekasvu ja soosis putukate tegevust. Maikuu oli keskmisest soojem, päikesepaistelisem ja oluliselt sademetevaesem. Maad niisutavad sademed saabusid hoovihmadena alles kuu viimastel päevadel ja sedagi mitte kõikjal.
Mai algas 12 päeva kestnud öökülmaperioodiga. Virumaal esines öökülmi lisaks ka 21.–22. mail, mil Rakvere lähedal asuval talirapsipõllul mõõdeti ööpäeva miinimumtemperatuuriks taimiku kohal õhus -1,7 kraadi. Kokku oli öökülmi mais, sõltuvalt asukohast, Põhja-Eestis 6–10 ja Lõuna-Eestis 2–10. Kõige külmem öö oli 9. mail, mil külmad ulatusid mõnes kohas miinus 7 kraadini, kahjustades nii talirapsi kui ka nisupõlde.
Rohkem said kannatada Lõuna-Eesti põllud, kuna seal oli taimiku areng paar nädalat Põhja-Eestist eespool. Saaremaal esines öökülmi kokku neljal ööl, 11. ja 12. mail mõõdeti ühel rukkipõllul alla kolme külmakraadi. Külmad ei rõõmustanud ka aednikke, sest viljapuude õied ja ilutaimed said kahjustada.
Kuu esimeses pooles valitsenud jahedam periood pidurdas taimede kasvu, kuid kuu teine pool oli kuum, mis kiirendas taimede kasvufaase. Rapsi õitsemise aeg jäi lühikeseks ja rukki loomine toimus kiiresti. Soe ilm soosis ka putukate tegevust. Need, kellel rapsi hävimise tõttu ei olnud vaja hiilamardika tõrjet teha, pidid võitlema uba ja hernest ründavate kärsakatega.
Taimekaitsetöid segas kuumus koos tuulega. Üle 25 soojakraadiga päevi, mil taimik oli kuumastressis, oli mais üle Eesti 13–17. Katkematu aktiivne taimekasvuperiood algas 12. mail. Aktiivseid taimekasvu päevi oli, sõltuvalt põllu asukohast, 23–26. Kuumus mõjutas ka mullatemperatuure, tõstes soojakraade kuu teises pooles ülemises, bioloogiliselt aktiivses mullakihis üle 20 kraadi, mis häiris mullas taimikut toetavaid protsesse.
Mai alguses oli mullas taimedele ja külvidele piisavalt vett. Ent kasvavate taimede veevajaduse ja sademete puudumise tõttu vähenes mullavesi kõikjal peaaegu kuu lõpuni, põhjustades kuu teises pooles põuda. Põllutöid saatsid põuastel põldudel suured tolmupilved.
Kuu viimaste päevade valikulised hoovihmad muutsid Paul-Techi mullavee kaardi laiguliseks. Oli kohti, kus vee hulk mullas tõusis jõudsalt, ja kohti, kus ei tulnud piiskagi. Samas kuiv maa ja põuas taimik imes hoovihmast saadud vee kiiresti endasse, kuid alumisse, 20 cm sügavusse kihti vesi ei jõudnud. Mõnel pool ei suutnud põld tugevat sadu vastu võtta ning vesi hakkas voolama, kandes pinnast ja tärganud taimi kaasa. Taliviljapõldudel, tänu pinnast hoidvatele juurtele, tekkisid samas olukorras lombid.