Täppispõllumajanduse ettevõte Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade jaanuarikuu andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi. Kokkuvõttest selgub, et kuigi jaanuar tõi endaga kaasa krõbedad külmakraadid, pakkus püsiv lumekate põllukultuuridele tõhusat kaitset.
Jaanuar oli paljuaastate keskmisest külmem. Õhutemperatuur püsis maapinna lähedal lume kohal pea kogu kuu miinuspoolel, välja arvatud 3. jaanuari pärastlõunal, mil üksikutes kohtades tõusis temperatuur korraks üle nulli. Päevi, mil temperatuur langes alla –25 kraadi, oli sõltuvalt asukohast 0–7. Sellist külma mõõtsid ligikaudu kaks kolmandikku jaamadest, kusjuures kõige sagedamini esines äärmuslikke külmasid Järva-, Lääne-Viru- ja Raplamaal.
Kõige külmemad päevad olid 1., 6., 25., 30. ja 31. jaanuar. Kuu miinimumtemperatuur mõõdeti 6. jaanuaril Raplamaal Vilivere külas talinisu põllul, kus termomeeter langes –33,3 kraadini. Kuigi veel mõnes piirkonnas langes temperatuur alla –30 kraadi, taandusid tugevad miinuskraadid päeva jooksul ning püsivaid pikaajalisi pakaseperioode ei esinenud, mis on viljapuude seisukohast positiivne.
Tänu kohevale ja varakult saabunud lumekattele püsisid mullatemperatuurid kogu kuu vältel väga stabiilsed. Lumi tuli külmumata maale ning toimis tõhusa isolaatorina. Kuu alguses oli mullatemperatuur 8 cm sügavusel –0,5 kuni +2,0 °C ja 20 cm sügavusel +0,5 kuni +2,5 °C. Kuu lõpuks langesid vastavad näitajad vahemikku –3,0 kuni +1,4 °C ja –0,9 kuni +1,9 °C. Mõningane järsem temperatuuri langus ilmnes kuu kahel viimasel järjestikusel külmal päeval. Madalamad mullatemperatuurid mõõdeti eeskätt kivistel põldudel, kus külm kandus kivide kaudu sügavamale mulda.
Üldiselt kaitses kuu alguses saabunud ja hiljem lisandunud lumi põllukultuure hästi. Lumi püsis kohev ning kuigi tuul oli kohati põldude keskelt lume taimelehtede tippudeni ära kandnud, jäid kasvukuhikud ja võrsumissõlmed siiski kaitstuks.
Püsiv lumekate valmistas põllumeestele rõõmu ning aitas talvekultuuridel turvaliselt jaanuari üle elada.