Täppispõllumajanduse ettevõte Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade veebruari andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi. Ülevaatest selgub, et külmaperioodi aitas põllukultuuridel üle elada õhuke lumekate ja väheste sademete tõttu ei põhjustanud lumesulavesi põldudel üleujutusi.
Keskmisest soojema veebruari esimene päev oli pehme ilmaga, kuid seejärel hakkas õhutemperatuur langema ja püsis enamuse ajast miinuspoolel. Kõige külmemad päevad jäid 16. ja 21. veebruari vahele. Kõige madalam temperatuur taimiku kohal -24,1 kraadi mõõdeti 18. veebruaril Lääne-Virumaal Avispea külas asuval talirapsi põllul. Ka 20. veebruaril langesid temperatuurid paljudes kohtades alla -20 kraadi. Külmaperioodi aitas taimedel üle elada õhuke lumekate.
23.–25. veebruar tõi juba märgatavat päevast soojenemist, ulatudes viimasel päeval maapinna lähedal mitmel pool üle 7 soojakraadi. Päevane soe ja päike aitasid kaasa lume sulamisele. Kuu kahel viimasel päeval jäid ööpäeva keskmised õhutemperatuurid plusspoolele, kiirendades lume sulamist veelgi.
Mulla külmumine sai alguse 2. veebruaril alanud miinuskraadidega. 8 cm sügavusele mulda jõudis külmumine 7.–10. veebruari paiku. 20 cm sügavusele ulatus külm eelkõige ainult Rapla- ja Harjumaal. Kuu soe lõpp hakkas maapinda taas üles sulatama.
Jaanuaris olnud pehme maa ja sademetevaese veebruari tulemusena lumesulavett põldudele ei kogunenud. Mõnel pool oli näha põldudel siiski eelmise kuu vesiste tingimuste tõttu vettinud taimikut. Kuu lõpuks oli kraavides vesi tublisti alanenud ja valmis vastu võtma vähest sulavett.