Eesti täppispõllumajanduse idufirma Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade oktoobri andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi ning nende mõju taimekasvule ja põllutöödele. Kokkuvõttest selgub, et oktoober oli keskmisest jahedam ja vesisem ning pehme maa segas põldudel koristustöid. Külmakraadid lõpetasid ka taimede vegetatsiooniperioodi.
Ööpäeva keskmine õhutemperatuur langes esimest korda alla 5 kraadi 8. oktoobril ja püsis nõnda madalal kolm ööpäeva järjest. Sellel ajal värvusid ka maisipõllud valgeteks. Järgmine jahe periood sai alguse 16. oktoobril ja kestis kuu lõpuni. Paul-Techi põllujaamad mõõtsid oktoobris maapinna lähedalt alla null kraadiseid öid sõltuvalt Eesti mandriosa piirkondadest 12 kuni 15 korral ja saartel 10 korral. Külmad jäid mõne miinuskraadi piiridesse. Taimekaitsetöödeks oli sobivaid ajaaknaid vähe ja pritsimistöödega kahjustati ka külmastressis taimikut. Taimed nõrgenesid – muutusid heledamaks ja leheotsad värvusid kollasteks.
Võrreldes eelmise aastaga jäi tänavu hilistele külvidele kasvamiseks aega vähem. Samas augustis ja septembris tehtud külvid idanesid kiiresti ja soe september aitas taimedel kasvada oktoobriks lopsakaks. Kuid liigne lopsakus võib jätta oma jälje talvitumisele. Talirapsi puhul oli näha märkimisväärseid erinevusi kasvukuhiku kõrguses. Mõnedel põldudel suudeti hoida kasvukuhik madalal, lähedal maapinnale, samal ajal kui teistel põldudel toetasid soodsad kasvutingimused taimede kõrgemat kasvu, muutes need külma suhtes haavatavamaks.
Soe september soosis toitainete tarbimist ja oktoobriks oli enamus taimedele antud toitained tarbitud. Küll aga oli kergema lõimisega ja mineraalsemates muldades rohkete sademete tõttu näha toitainete leostumist.
Pea kõikjal Eestis kannatasid põllud liigniiskuse käes. Eriti paistsid silma Pärnumaa põllud, kus uuskülvid vettisid terve kuu. Pehmed põllud raskendasid maisi koristust ja viimase niite ajal jäi ka rohukamar kohati nõrgaks, et raskeid masinaid kanda. Mitmel pool jäid sügisestest koristustöödest põldudele suured roopad. Vaatamata kõikidele raskustele võib öelda, et maisi saak suurendas oluliselt söödavaru. Välitöödele sai joone alla tõmmata ja põllumehed pääsesid peale väga keerulist hooaega puhkama.