Eesti täppispõllumajanduse idufirma Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade augusti andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi ning nende mõju taimekasvule, põllutöödele ja saagile. Kokkuvõttest selgub, et vihmasajud piirasid oluliselt põllutöid, kuid samas soodustasid rohu kasvu ning külvide kiiret ja ühtlast tärkamist.
August oli keskmisest soojem, mõningast jahutust pakkusid vihmapilved. Kõige kõrgemad temperatuurid registreeriti 25. ja 30. augustil. Kõige madalamad õhutemperatuurid mõõdeti taimiku kohal 20. augusti varahommikul Jõgevamaal Vägari külas ja Raplamaal Kehtna lähedasel rohumaal, vastavalt 3,6 ja 3,7 kraadi.
Augustis jagus mullas niiskust igasse päeva. Olenevalt piirkonnast oli sadudega päevi 14–20. Pikema seisaku põllutöödes põhjustas kolmepäevane vihmaperiood 10.–12. augustil, mis hõlmas kogu Eestit. Ka kuu viimasel päeval sadas kõikjal vihma. Ülejäänud sademed jagunesid, sõltuvalt ajast ja asukohast, sabinatena mööda Eestimaad laiali. Meie jaamade andmetel olid vesisemad põllud Pärnu, Järva, Jõgeva, Tartu ja Põlva maakonnas, kus kohati seadis põllutöödele piire ka maa kandevõime.
Üle-eestilisi sadudest vabu päevi oli kokku kümmekond ja need esinesid maksimaalselt kolme kaupa. Osa neist päevadest tuli põllumehel kulutada mulla tahenemise ja taimiku kuivamise ootamisele, et saaks põllutöödega jätkata. Vihmad vähendasid ka saagi kvaliteeti. Samas, seemnete idanemiseks olid olud head, kuid külvamist ja külvi ettevalmistustöid segasid samuti vihmad.
Rapsi külvidega alustati sel aastal ettevaatlikumalt, lähtudes eelmisel sügisel liialt lopsakaks kasvanud taimikust. Rapsi külve tehti veel ka augusti teises pooles, kus varasema külviajaga põldudel oli taimik sel ajal juba kolmes-neljas pärislehes ja ootas kasvureguleerimist. Korralikult mulda viidud seeme tärkas aga kiiresti ja ühtlaselt, kuid milline taktika ennast õigustab – näitab aeg.
Augustis tehtud rohuniited andsid head saaki, kuid mõnel pool said vaalud vihma, mis mõjus negatiivselt sööda kvaliteedile. See, mis rõõmustas rohusööda tootjaid, tekitas muret kartulikasvatajatele. Soe ilm ja märjad kartulivaod sobisid kartulimugula mädanike tekitajatele, nii seentele kui bakteritele.
Tänavune suvi oli soodne toitainete liikumiseks ja taimedele tarvitamiseks. Kevadel antud väetised olid augustiks peamiselt ära tarvitatud või harvemal juhul tugevate vihmade mõjul künnikihist välja liikuma pandud. Paul-Techi mullaandurid näitasid, et augustis avaldus paljudel põldudel ühtlane toitainete kasv mulla pindmises kihis. Selle põhjustajaks oli mulla bioloogiline aktiivsus, mida toetasid mulla orgaaniline aine, soodne niiskus ja temperatuur.