Eesti täppispõllumajanduse ettevõte Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade veebruarikuu andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi. Kokkuvõte näitab, et kuigi veebruaris esines tugevaid külmakraade, pakkus juba teist kuud püsinud lumekate põllukultuuridele tõhusat kaitset.
Veebruari ilm püsis peaaegu kogu kuu stabiilselt talvine ning põlde kattis kohev lumekiht. Kõige külmemad päevad olid 1., 2., 5., 15., 17. ja 18. veebruar, mil miinimumõhutemperatuur maapinna lähedal langes mitmel pool alla –25 °C. Kuu madalaim temperatuur, –33,1 °C, mõõdeti 1. veebruaril kahes asukohas: Raplamaal Vilivere külas talinisu põllul ning Põlvamaal Vanaküla aiandis. Viimases langes õhutemperatuur maapinna lähedal kuu jooksul koguni neljal ööl alla –30 °C. Kuigi talvises puhkeolekus taluvad paljud viljapuud tugevat pakast, võivad nii madalad temperatuurid sõltuvalt liigist, sordist ja külmakindlusest siiski kahjustusi põhjustada.
Esimesed plusskraadid registreeriti 25. veebruaril. Kuu kahel viimasel päeval valitses sulailm, mil ööpäeva keskmine temperatuur püsis üle nulli ning vihma toel kahanes lumekate märgatavalt.
Ööpäeva keskmised mullatemperatuurid jäid 8 cm sügavusel vahemikku –4,7…+1,5 °C (kuu keskmine –0,1 °C) ning 20 cm sügavusel –3,2…+1,8 °C (kuu keskmine +0,3 °C). Sügavamalt olid külmunud kivised ja rähksed mullad ning õhema lumekattega põllud. Muldade külmumine kulmineerus 18. veebruari paiku, mil mõlemas mõõtesügavuses registreeriti kuu madalaimad temperatuurid. Seejärel hakkas mullatemperatuur järk-järgult tõusma, kiirenedes kuu lõpu sulaperioodil.
Peaaegu kogu veebruari vältel püsis põldudel kohev lumekate ning mullatemperatuurid olid stabiilsed, mis viitab headele talvitumistingimustele. Samas võib kuu lõpus kiiresti sulama hakanud lumi jätta taimed edaspidi ilma meelevalda, sest ka märtsis on esinenud külmi, mis võivad taimikut kahjustada.