Läga ei ole pelgalt jääde või ebameeldiv kõrvalprodukt – see on põllumehe jaoks väärtuslik ressurss. Läga nutikas kasutamine aitab vähendada mineraalväetiste kulu, parandada mulla tervist ja luua uusi tuluallikaid. Eriti aktuaalne on see sügisel, mil väetamine mõjutab otseselt mulla viljakust ja järgmise hooaja saagipotentsiaali.
Üheks selliseks võimaluseks on biogaasi tootmine, mille kõrvalsaadusena tekib digestaat. Võrreldes toorlägaga on digestaat ühtlasema koostisega ning selle toitained on taimedele paremini omastatavad. Seetõttu sobib see hästi ka taliviljade väetamiseks.
Oluline on siiski jälgida koguseid – liigne väetamine sügisel võib põhjustada toitainete sattumist põhjavette ning taimede liigset kasvu, mis omakorda vähendab nende talvekindlust.
Miks on sügis hea aeg läga ja digestaadi kasutamiseks?
Sügisel mängivad läga ja digestaat tähtsat rolli mulla viljakuse säilitamisel ning toitainete ringluse tagamisel. Pärast saagikoristust aitavad need täiendada mullas olevaid toitainete varusid ja valmistada põllu ette järgmiseks külviks.
Orgaaniliste vedelväetiste kasutamisel saab mineraalväetisi asendada osaliselt või isegi täielikult – see vähendab kulusid ja toetab kestlikku põllumajandust.
Mida näitavad Paul-Techi mullajaamade andmed läga kasutamise kohta?
Paul-Techi mullajaamade kogutud andmed kinnitavad, et kui vedelväetist antakse sügisel põllule ilma sellele järgneva kultuurita, pestakse toitained mullast kiiresti välja. Selline tegevus ei ole majanduslikult mõistlik ega keskkonnasõbralik.
Kui aga väetis antakse enne sügiskülvi ja õigetes kogustes, omastavad taimed toitained tõhusalt ning leostumiseks võimalust ei teki. Hilisemas lagunemise etapis stabiliseerub osa orgaanilisest ainest mullas huumuseks, mis laguneb aeglaselt ja aitab parandada mulla struktuuri ning veehoidmisvõimet – kasu, mis kestab aastaid.
Praktiline näide: Kuidas digestaat toimib talirapsil?
Paul-Techi mullajaamade mõõtmised näitavad selgelt digestaadi mõju toitainetele. Uuel talirapsi põllul väetati enne külvi, võttes arvesse, et eelviljaks oli talinisu – selle põhk ja juured vajavad lagunemiseks samuti lämmastikku.
Augusti keskpaigaks oli mineraliseerumise käigus mullas juba umbes 20 kg/ha nitraatlämmastikku. Pärast digestaadi andmist ja külvi näitasid mullajaama andurid toitainete kiiret tõusu ülemises 8 cm mullakihis – just seal, kus noored taimed neid vajavad. 20 cm sügavusele jõudis väetist vaid vähesel määral.
Toitained vabanesid ja omastati intensiivselt kolme nädala jooksul ning hiljem aeglasemas tempos. Septembri ja oktoobri vihmad ei toonud kaasa toitainete esiletõstu ja leostumist, mis näitab, et väetis oli taimede poolt hästi ära kasutatud – tulemus, mis tähendab nii saagikust kui ka keskkonnasäästu.