Kevadine lämmastikväetamine on üks olulisemaid otsuseid saagipotentsiaali kujundamisel. Lisaks küsimusele millal väetada on sama oluline mõista, kui kiiresti jõuab lämmastik taimeni ja millest see sõltub.
Millal väetada?
Lämmastikku tasub anda siis, kui muld ei ole enam külmunud ega vettinud ning põld kannab tehnikat. Väga varajane väetamine külmunud või sulava pinnasega ei ole põhjendatud, sest sulavesi võib eriti nitraatlämmastiku põllult minema kanda.
Oluline on jälgida ka ilmaennustust. Parim tulemus saadakse siis, kui väetamisele järgneb mõõdukas sadu (vähemalt 5–10 mm), mis lahustab väetise ja viib selle juurekihti. Ilma sademeteta jääb väetis pinnale ja selle toime viibib.
Kui kiiresti muutub lämmastik kättesaadavaks?
Ammooniumnitraadi puhul on osa lämmastikust nitraadina (NO₃⁻), mis muutub taimedele kättesaadavaks väga kiiresti – tavaliselt mõne tunni kuni ühe päeva jooksul pärast vihma. Ammooniumosa (NH₄⁺) vajab mullas ümbermuundumist ja muutub kättesaadavaks aeglasemalt.
Ammooniumi ümbermuundumise umbkaudne ajakava (nitrifikatsioon):
umbes +5 °C → väga aeglane, 2–4 nädalat või kauem
- umbes +10 °C → mõõdukas, 1–2 nädalat
- +15…20 °C → kiire, mõni päev kuni ~1 nädal
Mullatemperatuur mõjutab eelkõige taimede aktiivsust
- umbes +5 °C juures on lämmastik juba mullas kättesaadav, kuid taimede omastamine on aeglane
- alates +10 °C hakkab taim lämmastikku aktiivsemalt kasutama
Millest sõltub lämmastiku kättesaadavus?
Lämmastiku jõudmine taimeni ei sõltu ainult väetise andmisest, vaid mitmest tegurist:
- niiskus – väetis peab lahustuma ja liikuma mullaveega juurekihti
- mulla struktuur – tihenenud mullas on hapnikupuudus ja toitainete liikumine halveneb
- temperatuur – mõjutab nii taimede kui ka mulla mikroorganismide aktiivsust
- õhustatus – hapnikupuudus soodustab lämmastiku kadu denitrifikatsiooni kaudu
Suurimad riskid
- liigne vesi ja sulamine – põhjustab äravoolu ja denitrifikatsiooni
- tihenenud muld – soodustab lämmastiku kadu gaasidena
- kuiv ilm pärast väetamist – väetis ei lahustu ega jõua juurteni
Kokkuvõte
Parim aeg lämmastiku andmiseks on siis, kui muld kannab, ei ole vettinud, taim hakkab kasvama ja lähiajal on oodata vihma. Sellistes tingimustes muutub lämmastik kiiresti kättesaadavaks ja ammooniumosa hakkab järk-järgult lisatoimet andma.
Nii tagad, et antud lämmastik töötab sinu saagi heaks, mitte ei lähe kaduma.
Loe ka 👉 Taimede toitumine ja NO3 mõõtmine Paul-Techi näitajate kaudu