12. märtsi soe öö andis Eestis muldade kevadisele sulamisele selge tõuke. Öö miinimum õhutemperatuurid maapinna lähedal jäid -0,2…+6,0 °C vahele, Eesti keskmine 3,6. °C. Maakondadest oli soojem Põlva (4,8 °C) ja jahedaim Pärnu (1,7 °C).
Paul-Tech mullajaamade andmed näitavad, et muld soojenes 24 tunni jooksul märgatavalt. Võrreldes 11. ja 12. märtsi varahommikusi mõõtmisi, tõusis mullatemperatuur Eestis 8 cm sügavusel keskmiselt ligikaudu ühe kraadi võrra, jõudes 1,5 kraadini. 20 cm sügavusel oli tõus 0,6 kraadi, ulatudes 1,4 kraadini.
Selline muutus näitab, et muldade sulamisprotsess ja soojenemine on paljudes piirkondades tugevalt kiirenenud. 12. märtsi öötundide keskmiste põhjal oli 8 cm sügavusel alla 0,5 kraadi mullatemperatuur umbes viiendikus Eesti mõõtejaamadest. See tähendab, et enamikus kohtades on pealmine mullakiht juba sulanud.
Maakondade võrdlus näitab, et 12. märtsi hommikuks olid mullad kõige soojemad Pärnu- ja Tartumaal, kus 8 cm sügavusel ulatus keskmine mullatemperatuur ligi 1,8 kraadini. Järgnesid Rapla- ja Järvamaa, kus temperatuur oli umbes 1,5 kraadi. Mõnevõrra jahedamad olid mullad Lääne-Viru- ja Valgamaal, kus keskmine temperatuur jäi umbes 1 kraadi lähedale.
Kevadist muldade sulamist saab jälgida ka mullavee mõõtmiste põhjal, mis annavad lisainfot selle kohta, kuidas vesi mullakihtide vahel liikuma hakkab. Mullavee sisaldust hinnatakse anduritega, mis kasutavad elektrijuhtivust. Siin tuleb arvestada olulise eripäraga: jäätunud vesi juhib elektrit märksa halvemini kui vedel vesi. Seetõttu on külmunud mullas mullavee näit madal isegi siis, kui mullas on tegelikult palju vett jää kujul. Kui muld hakkab sulama, muutub vesi elektrit paremini juhtivaks ning mullavee näit suureneb.
Paljudes seirepunktides oli 12. märtsi hommikul mullavee näit 8 cm sügavusel suurem kui 20 cm sügavusel. See viitab sellele, et ülemine kiht on sulanud ja kogub sulamisvett, samal ajal kui sügavam pinnas alles vabaneb jääkristallidest. Selline olukord esines 12. märtsi hommikul veel umbes 40 protsendis mõõtejaamadest.
Kokkuvõttes näitavad seireandmed, et muldade kevadine sulamine edeneb Eestis nüüd kiiresti. Järgmised soojad päevad ja ööd määravad, kui kiiresti soojeneb ka sügavam mullakiht ning millal muutuvad põllud kevadtöödeks läbitavaks. Kuna sel talvel oli sademeid vähe, on eriti oluline arvestada sulamisjärgse mullaveevaru käitumisega.