Autor: Marko Söönurm
Hinnad on mitmekordistunud, kevadeks võib tekkida
väetise puudujääk ning sektori töötajad ootavad palgatõusu – väljakutsete
nimekiri põllumajanduses on pikk. Sõja ja energiakriisi mõjud kiirendavad aga
rohepöördega kaasnevate protsesside juurutamist, kirjeldas iduettevõtte
Paul-Tech tegevjuht ja kaasasutaja Mikk Plakk.
Venemaa sissetung Ukrainasse ning kõrge inflatsioon on viinud majanduse langusesse, mis on omakorda drastiliselt suurendanud põllumajandustootmise sisendite hindasid. Kui aastal 2021 hooaja alguses maksis väetis 200-450 eurot tonn, siis aastal 2022 uuele aastale vastu minnes on väetise hind 700-1200 eurot tonn.
Tulude pool ei ole paraku sisendite tõusule järele tulnud, nõnda on hobi
korras põllu pidamine majanduslikult veel keerulisem kui varem. Probleemiks ei
ole mitte ainult väetise hind, vaid ka kättesaadavus. Gaasiga seotud keerukuste
tõttu võib juhtuda, et kevadeks tekib puudujääk – väetise tootmistehased seisid
suvel ja seisavad ka praegu, sest lõppklientide ostuhuvi antud hindade juures
on olematud.
Põllumehed on hakanud otsima kokkuhoidmisviise. Ka oma klientide pealt näeme,
et sisendhindade kasvu tõttu on hakatud üha rohkem vaatama uudsete
täppispõllumajanduse lahenduste poole. Ühest küljest aitab see kokku hoida nii
sisendite kui tööde mahu pealt, teisest küljest on vaja veenduda, et vähendatud
sisenditega saaks maksimaalse tulemuse.
Väljakutsete nimekiri põllumajanduses on pikk
Põllumajandusettevõtted on harjunud muutlikes oludes hakkama saama. Neid
mõjutab lisaks majanduskeskkonnale ka looduskeskkond, mis on iga aasta erinev.
Samuti on muutumas regulatsioonid – näiteks nõuded seoses rohepöördega.
Seetõttu tuli juba enne energiakriisi pingutada, et oludega kohaneda. Tegemist
valdkonnaga, mis opereerib väikese marginaalivahemiku peal ja väljakutsete
nimekiri on väga pikk. Energiakriis kindlasti teeb väljakutsete mahu veelgi suuremaks.
Paul-Tech ise on veel piisavalt väike, et energiakriis meie jaoks olulist
otsest mõju ei avalda. Meie mullajaamad töötavad päikeseenergial ja seetõttu
kliendile suurt elektriarvet ei tekita.
Sektor laiemalt püsib energiakandjate hinnatõusust tulenevalt suure surve
all ning iga tegevus läheb kallimaks – põllutööd, vilja kuivatamine, transport
jne. Kuuleme igapäevaselt, kuidas IT-sektori palgad rallivad, aga samuti on ju
vaja põllumajandussektoris palku tõsta, mis omakorda tähendab suuremat kulu ettevõttele
Raske on öelda, kui palju täpselt mõjutab energiakriis põllumajandussaaduste
hindu – see ralli ootab meid alles ees, kuna põllumajanduses on kõik viibega.
Kui eelmine aasta olid väetised enamasti olemas, siis järgmiseks aastaks käib
praegu sisendite otsimine. Saaduste hinnatõus ilmselt on paratamatu, kuid
põllumajandusettevõtjate kahjuks hinnatõus ei ole samaväärne sisendite
hinnatõusuga, seega osaliselt katavad hinnatõusu ka tootjad.
Rasked olukorrad tõukavad kiiremini lahendusi otsima
Euroopa Liidu nõuete ja rohepüüdluste valguses on ka meie sektoris surve
olla järjest nutikam ja kohanduda oludega. Nõnda saamegi rohepöördega seoses
näha üha rohkem täppispõllumajanduse lahendusi, mis aitavad erinevaid protsesse
optimeerida. Sõja ja energiakriisi mõjud lihtsalt annavad lisasurve, et oludega
kiiremini kohaneda.
Samuti näeme, et kui praegu keskendutakse täppispõllumajanduses väga palju
sellele, mis toimub maa peal, siis olulisust kogub ka mulla tervis ja mullas
toimuv. Taimestikus nähtavad muutused näitavad seda, mis on taime kasvus juba
toimunud, kuid mullas toimuv ja mulla kvaliteet mõjutab seda, mis hakkab
tulevikus toimuma. Kui mullas on kõik korras, siis on ka taimikul hea
kasvukeskkond. Kui taimikul on hea kasvukeskkond siis on ka saak ja tulu tootja
ootustele vastav.
Sektori digitaliseerimine ja nutikate tehnoloogiate kasutuselevõtt on
endiselt veel väga suur töö, kuid rasketes oludes nähakse selles rohkem võite
ja suures plaanis tõukavad need põllumajandusettevõtteid efektiivsemate ja
paremini digitaliseeritud lahenduste suunas.
Samuti näeme, et eelnevalt mõningal määral rohepöörde osas skeptiline olnud
põllumajandusringkond on palju avatumaks muutunud. Kallid sisendid tõukavad
meid automaatselt efektiivsemate ja rohelisemate lahenduste suunas.
Autor: Mikk Plakk • 3. november 2022