Juuni keskel võttis meiega ühendust Kaarli Agro. Paul-Techi süsteemis oli kahel põllul – Veskil ja Oonurmes – nitraatlämmastiku ehk NO₃-N näit mõne päevaga väga kiiresti tõusnud.
Kliendi küsimus oli täiesti loogiline: väetamine oli tehtud juba mai alguses ja keskel ning juunis ei olnud põllul enam ühtegi väetamist. Kust see lämmastik siis tuli? Ja kas nii kõrge näit on üldse päris?
Otsustasime seda mitte ainult andmetest seletada, vaid ka laboris kontrollida.
Muutus toimus mõne päevaga
Juuni alguses oli muld kuiv ja soe. Oonurmes tõusis mullatemperatuur 8 cm sügavusel üle 20 °C.
Seejärel muutus ilm järsult. 3.–15. juunini sadas mõlemal põllul kokku ligi 135 mm vihma.
Samal ajal hakkas muutuma ka nitraatlämmastiku sisaldus mullas.
8. juunil näitas Paul-Techi süsteem Veski põllul 8 cm sügavusel ligikaudu 16 kg/ha NO₃-N. Mõni päev hiljem oli näit juba 93 kg/ha.
Oonurmes oli muutus veel suurem: umbes 46 kg/ha pealt 180 kg/ha-ni.
Just selline järsk muutus pani kliendi küsima, kas mõõtmisega võib midagi valesti olla.
Kontrollisime näite sõltumatus laboris
16. juunil võtsime mõlemalt põllult mullaproovid täpselt Paul-Techi andurite kõrvalt. Proovid võeti nii 8 kui ka 20 cm sügavuselt ning saadeti METK laborisse NO₃-N sisalduse määramiseks.
Labor ja Paul-Tech esitavad tulemusi erinevates ühikutes. Labor annab NO₃-N sisalduse milligrammides ühe kilogrammi mulla kohta, Paul-Tech aga hinnangulise koguse kilogrammides hektari kohta vastavas mullakihis.
Seetõttu ei saa neid numbreid otse omavahel võrrelda. Kui laboritulemused teisendada sama mullakihi kohta kg/ha-ks, tekib aga väga selge võrdlus:
| Proovikoht | METK labor, NO₃-N teisendatud kg/ha | Paul-Tech, kg/ha |
|---|---|---|
| Veski, 8 cm | 77 | 66 |
| Veski, 20 cm | 82 | 67 |
| Oonurme, 8 cm | 50 | 31 |
| Oonurme, 20 cm | 124 | 112 |
Tulemused ei ole loomulikult identsed – tegemist on kahe erineva mõõtmismeetodiga ning muld ise ei ole kunagi täiesti homogeenne.
Kuid kõige olulisem on see, et labor ja Paul-Techi süsteem näitasid sama üldpilti ning NO₃-N kogused olid võrreldavas suurusjärgus. Kolmes mõõtepunktis neljast olid tulemused üksteisele üsna lähedal. Ka proovide omavaheline järjestus oli sama.
Seega saime kliendi esimesele küsimusele vastata: jah, kõrge nitraadinäit oli päris.
Aga kust see lämmastik tuli?
Juuni tõusu ei saanud seletada uue väetamisega, sest seda ei olnud toimunud.
Andmed viitavad sellele, et oluline osa nitraatlämmastikust vabanes mullast endast.
Mulla orgaanilises aines on suur kogus lämmastikku, mida taim ei saa kohe kasutada. Mulla mikroorganismid muudavad osa sellest aja jooksul taimedele kättesaadavasse vormi – seda protsessi nimetatakse mineralisatsiooniks.
Selle protsessi kiirus sõltub tugevalt temperatuurist ja mulla niiskusest.
Kui soe ja kuiv muld saab lühikese aja jooksul palju vett, võib mikroobne aktiivsus kiiresti suureneda ning mullas vabaneda lühikese ajaga märkimisväärne kogus taimedele kättesaadavat lämmastikku.
Just selline olukord tekkis juuni esimeses pooles: soe muld ja sellele järgnenud tugevad sajud langesid ajaliselt kokku väga kiire NO₃-N tõusuga.
Vihm ei toonud põllule uut lämmastikku. See muutis nähtavaks ja taimedele kättesaadavaks osa sellest lämmastikust, mis oli mullas juba olemas.
Üks mullaproov või pidev jälgimine?
Laboratoorne mullaproov on väga väärtuslik kontrollpunkt. See annab hea ülevaate sellest, milline oli mulla toitainete sisaldus proovi võtmise hetkel.
Aga põllul toimuvad muutused pidevalt.
Vihm, mulla kuivamine, temperatuur, väetise lahustumine, taimede toitainete omastamine ja mulla enda protsessid võivad NO₃-N sisaldust muuta päevadega.
Kui oleksime võtnud mullaproovi nädal varem või nädal hiljem, oleks tulemus võinud olla hoopis teine.
Siin tulebki välja reaalajas jälgimise suurim väärtus.
Mullaproov annab meile ühe väga hea kontrollpunkti. Pidev mõõtmine näitab aga, mis toimub nende kontrollpunktide vahel.
Antud juhul nägime täpselt, millal nitraaditase tõusma hakkas, kui kiiresti see muutus ja kuidas see oli seotud mulla niiskuse ning sademetega. Seejärel saime laboriprooviga kontrollida, kas anduri näidatud suurusjärk vastas tegelikule olukorrale.
Ja vastas.
Miks see põllumehele oluline on?
Väetamisotsuseid tehes ei ole oluline teada ainult seda, kui palju lämmastikku põllule anti. Sama oluline on teada, millal see lämmastik muutus taimedele kättesaadavaks ning kui palju kättesaadavat lämmastikku mullas tegelikult juba olemas on.
Just seda aitab pidev mullaseire näha.
Mõnikord kinnitab süsteem seda, mida põllumees eeldas. Mõnikord – nagu selles loos – näitab muld midagi, mida keegi ei osanud ette oodata.
Ja just siis muutub reaalajas mõõtmine kõige väärtuslikumaks.