Eesti täppispõllumajanduse ettevõte Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade mai andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi. Ülevaatest selgub, et maikuu oli taimede kasvuks üldiselt soodne, ent kuu lõpuks süvenes mullas veepuudus.
Mai oli keskmisest soojem. Aktiivseid taimekasvu päevi esines sõltuvalt asukohast 23–28. Pikima pausi põhjustas 5.–10. mai öökülmadega periood. Öökülma mõõdeti taimiku kohal 1–6 ööl. Kõige sagedamini esines külma Harju- ja Raplamaal ning kõige vähem Tartu- ja Viljandimaal. Suurim külmalaine leidis aset 5.–10. mail, haripunktiga 6. ja 8. mail, mil peaaegu kõikides jaamades registreeriti miinuskraade. Kuu madalaim temperatuur taimiku kohal mõõdeti 8. mail Raplamaal Vilivere küla talinisu põllul, kus termomeeter näitas −6,4 °C. Kuu viimane öökülm esines üksikutes kohtades 30. mail, mil Paul-Techi jaamade minimaalsed õhutemperatuurid jäid vahemikku −1,8…+5,8 °C. Temperatuuritingimused olid rohumaakultuuride ja teraviljade kasvuks üldiselt soodsad. Positiivne oli näha, et eelnenud jahe aprill võimaldas hilistel talinisu külvidel korralikult võrsuda. Taliraps sai aga külmast mõnevõrra kahjustada ning tugev tuul takistas tolmeldajate tegevust.
Päike soojendas märgatavalt ka mulda. Kuu keskmine mullatemperatuur oli 8 cm sügavusel 12,1 °C ja 20 cm sügavusel 11,6 °C. Ööpäeva keskmised mullatemperatuurid jäid 8 cm sügavusel vahemikku 6,4–17,7 °C ning 20 cm sügavusel 5,5–16,4 °C. Alates 11. maist püsis mullatemperatuur kogu Eestis mõlemas mõõtesügavuses üle 8 kraadi, mis viitas sobiva kartulipaneku aja saabumisele.
Sademeid tuli normist vähem ning mullavee sisaldus vähenes kogu kuu vältel. Mõningast leevendust tõid 13., 14. ja 22. mai sademed, kuid mitte kõikjal. Mulda jõudnud vähene niiskus kasutati kasvavate taimede poolt kiiresti ära. Eriti intensiivselt tarbisid vett talirapsitaimikud. Muldade kuivamist kiirendas ka tuuline ilm. Alates mai teisest dekaadist püsis mullavee näit 8 cm sügavusel üldiselt veepuuduse piiri lähedal või sellest isegi madalamal. Kõige madalamad tasemed mõõdeti kuu lõpus, mil ligikaudu veerand jaamadest registreeris mullas veepuuduse.
Taliviljade toitainete näidud püsisid mais stabiilsed ning sademed ei põhjustanud olulisi tõuse. See viitab taimede heale toitumusele – väetistest vabanevad toitained kasutati taimede poolt ära samas tempos, kui need mulda lisandusid. Küll aga avaldusid suviviljadele antud toitained ent aga taimiku kosumise tempos tarvitati ka neid. Eriti tulid esile enne külvi korralikkult rammu saanud maisipõlud, kus toitainete tase tõusis 8 cm sügavusel kõrgele, ent 20 cm sügavusel ei avaldunud ja kasvamise alguses olev taimik tarvitas toitained ülemisest mullakihist.
Taliviljad tulid mais sademete puudusega veel toime, sest sügavamates mullakihtides oli juurtele vett piisavalt. Vähesest niiskust jagus ka suviviljade tärkamise ja varajase kasvu toetamiseks, kuid kuu lõpuks oli mitmel pool näha juba põuastressi tunnuseid. Taimekaitsetöid takistasid aga tugevad tuuled. Esimesel rohusaagil polnud viga – aktiivseid temperatuure jagus piisavalt, et mai kolmandas dekaadis siloteoga alustada.
Paul-Techi põllujaam: maikuus nappis sademeid, kuid sooja taimedele jagus
Eesti täppispõllumajanduse ettevõte Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade mai andmete põhjal möödunud kuu ilmastiku- ja põllutingimusi. Ülevaatest selgub, et maikuu oli taimede kasvuks üldiselt soodne, ent kuu lõpuks süvenes mullas veepuudus.
Mai oli keskmisest soojem. Aktiivseid taimekasvu päevi esines sõltuvalt asukohast 23–28. Pikima pausi põhjustas 5.–10. mai öökülmadega periood. Öökülma mõõdeti taimiku kohal 1–6 ööl. Kõige sagedamini esines külma Harju- ja Raplamaal ning kõige vähem Tartu- ja Viljandimaal. Suurim külmalaine leidis aset 5.–10. mail, haripunktiga 6. ja 8. mail, mil peaaegu kõikides jaamades registreeriti miinuskraade. Kuu madalaim temperatuur taimiku kohal mõõdeti 8. mail Raplamaal Vilivere küla talinisu põllul, kus termomeeter näitas −6,4 °C. Kuu viimane öökülm esines üksikutes kohtades 30. mail, mil Paul-Techi jaamade minimaalsed õhutemperatuurid jäid vahemikku −1,8…+5,8 °C. Temperatuuritingimused olid rohumaakultuuride ja teraviljade kasvuks üldiselt soodsad. Positiivne oli näha, et eelnenud jahe aprill võimaldas hilistel talinisu külvidel korralikult võrsuda. Taliraps sai aga külmast mõnevõrra kahjustada ning tugev tuul takistas tolmeldajate tegevust.
Päike soojendas märgatavalt ka mulda. Kuu keskmine mullatemperatuur oli 8 cm sügavusel 12,1 °C ja 20 cm sügavusel 11,6 °C. Ööpäeva keskmised mullatemperatuurid jäid 8 cm sügavusel vahemikku 6,4–17,7 °C ning 20 cm sügavusel 5,5–16,4 °C. Alates 11. maist püsis mullatemperatuur kogu Eestis mõlemas mõõtesügavuses üle 8 kraadi, mis viitas sobiva kartulipaneku aja saabumisele.
Sademeid tuli normist vähem ning mullavee sisaldus vähenes kogu kuu vältel. Mõningast leevendust tõid 13., 14. ja 22. mai sademed, kuid mitte kõikjal. Mulda jõudnud vähene niiskus kasutati kasvavate taimede poolt kiiresti ära. Eriti intensiivselt tarbisid vett talirapsitaimikud. Muldade kuivamist kiirendas ka tuuline ilm. Alates mai teisest dekaadist püsis mullavee näit 8 cm sügavusel üldiselt veepuuduse piiri lähedal või sellest isegi madalamal. Kõige madalamad tasemed mõõdeti kuu lõpus, mil ligikaudu veerand jaamadest registreeris mullas veepuuduse.
Taliviljade toitainete näidud püsisid mais stabiilsed ning sademed ei põhjustanud olulisi tõuse. See viitab taimede heale toitumusele – väetistest vabanevad toitained kasutati taimede poolt ära samas tempos, kui need mulda lisandusid. Küll aga avaldusid suviviljadele antud toitained ent aga taimiku kosumise tempos tarvitati ka neid. Eriti tulid esile enne külvi korralikkult rammu saanud maisipõlud, kus toitainete tase tõusis 8 cm sügavusel kõrgele, ent 20 cm sügavusel ei avaldunud ja kasvamise alguses olev taimik tarvitas toitained ülemisest mullakihist.
Taliviljad tulid mais sademete puudusega veel toime, sest sügavamates mullakihtides oli juurtele vett piisavalt. Vähesest niiskust jagus ka suviviljade tärkamise ja varajase kasvu toetamiseks, kuid kuu lõpuks oli mitmel pool näha juba põuastressi tunnuseid. Taimekaitsetöid takistasid aga tugevad tuuled. Esimesel rohusaagil polnud viga – aktiivseid temperatuure jagus piisavalt, et mai kolmandas dekaadis siloteoga alustada.