Eesti täppispõllumajanduse ettevõte Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade juulikuu andmeid, et anda ülevaade ilmastiku- ja põllutingimustest ning nende mõjust taimekasvule, põllutöödele ja saagile. Andmed näitavad, et kuigi taimed olid kogu kuu vältel veega hästi varustatud, raskendasid sademed põllutöid ja pidurdasid saagikoristust.
Juuli keskmiseks õhutemperatuuriks mõõtsid Paul-Techi jaamad 17,9 °C, mis vastas ligikaudu pikaajalisele normile. Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid jäid 11,9 ja 24,5 °C vahele. Päevi, mil õhutemperatuur taimiku kohal tõusis vähemalt 25 °C-ni, esines sõltuvalt asukohast 7–22. Kõige rohkem oli selliseid päevi Põlvamaal ning kõige vähem Põhja-Eestis ja Jõgevamaal. Juulikuu madalaim temperatuur oli 5,0 °C, mis mõõdeti 25. juulil nii Pärnumaal Vaki küla talirukkipõllul kui ka Järvamaal Kirisaare küla talinisupõllul.
Taimed olid kogu kuu jooksul veega hästi varustatud, kuid esines ka liigniiskust. Mullavee taseme suuremaid tõuse põhjustasid kuu alguse sajuperiood, mis lõppes 9. juulil, ning vihmane 21. juuli. Ajavahemikul 13.–17. juulini mullavee varu üle Eesti ei suurenenud, mis võimaldas teha heina ja alustada teraviljakoristusega. Sajuta või väheste sademetega päevi oli kokku ligikaudu kümme, neist viis järjest ning ülejäänud üksikute päevadena.
Vihm ja tuul kahjustasid eelkõige suviodrapõlde, põhjustades vilja lamandumist. Sademed takistasid ka põllutöid: küps vili jäi vihma kätte, põldude kandevõime vähenes ning mulla seisund ei olnud harimiseks sobiv. Sademete tõttu püsis kõrge ka õhuniiskus, mis lõi soodsad tingimused taimehaiguste levikuks. Samas toetasid vihmad rohukasvu ning kolmas rohuniide kujunes korralikuks.
Põldudel, kus kultuurid enam aktiivselt toitaineid ei omasta, on mullas näha mineraliseerumise tulemusel vabanenud lämmastikku. Seda saab arvesse võtta järgmiste kultuuride väetamisel või siduda mulda vahekultuuride abil. Suurimat toitainete sisalduse kasvu oli märgata talirapsipõldudel, kus juuli lõpu seisuga leidus 10–30 kg/ha nitraatlämmastikku. Taliteraviljapõldudel oli näit tagasihoidlikum, jäädes 5–15 kg/ha vahele.
Soodsate tingimuste püsimisel jätkub mineraliseerumine kuni sügiseni. Kui mullas olevat nitraatlämmastikku taimede abil ei seota, pesevad sügisvihmad selle mullast välja.