Eesti täppispõllumajandusettevõte Paul-Tech analüüsis oma mullajaamade augustikuu andmeid, et hinnata ilmastiku- ja põllutingimuste mõju taimekasvule, põllutöödele ning saagile. Kokkuvõttest selgub, et vihmasajud raskendasid põllutöid, kuid soodustasid samal ajal rohu kasvu ja uuskülvide tärkamist.
Paul-Techi jaamade andmetel oli augusti keskmine õhutemperatuur 16,9 °C, mis on normilähedane. Kõige soojem päev oli 6. august, mil jaamade ööpäeva keskmine õhutemperatuur ulatus 21,8 °C-ni. Kõige jahedam oli 20. august, mil keskmine õhutemperatuur oli 14,2 °C. Soojemad päevad jäid peamiselt kuu algusesse, jahedamad aga kuu teise poolde.
Kuu madalaim õhutemperatuur maapinna lähedal oli 2,1 °C. See mõõdeti 13. augustil Harjumaal Vilumäe külas asuval talinisupõllul. Ööpäevaste miinimumtemperatuuride järgi oli kõige külmem 26. august, mil Eesti jaamade keskmine miinimumtemperatuur oli 5,3 °C. Üksikute jaamade näidud jäid sel päeval vahemikku 2,4–8,4 °C. Jahe oli ka järgnev öö.
Mullatemperatuuride ööpäevased keskmised jäid 15,1 °C ja 19,1 °C vahele. Madalaim keskmine registreeriti 26. augustil ja kõrgeim 1. augustil. Kuu keskmine mullatemperatuur oli 16,8 °C.
Augustis jagus mullas niiskust igasse päeva ja kohati oli seda rohkemgi kui vaja. Mullaveetasemed püsisid küllalt stabiilsena ning tõusudele ei järgnenud suuri langusi. Mullad tahenesid aeglaselt.
Kuu esimene mõõdukas mullaveetaseme tõus toimus 11. augustil. Kõige enam suurenes mullaveetase 22. ja 23. augustil, mil mullad küllastusid veega. Piisav niiskus võimaldas uuskülvidel kiiresti ja ühtlaselt tärgata, kuid liigniiske muld takistas põllutöid ning vähendas maaharimise kvaliteeti.
Üle Eesti oli üheksa sademeteta või väga väheste sademetega päeva. Pikemad kuivad perioodid olid 3.–6. ja 26.–28. august. Seega ülejäänud sademeteta päevad olid paari või ühe päeva kaupa.
Vähesed vihmavabad päevad tuli põllutöödeks maksimaalselt ära kasutada. Eriti aktiivselt tehti koristustöid 26.–28. augustil, mil Eestis ei olnud näha ühtegi seisvat kombaini – töö käis täisvõimsusel. Samas tuli leida aega uuskülvide ettevalmistamiseks ja rajamiseks.
Viljakoristuse katkestasid 29. augustil alanud vihmasajud, mis võivad põllule koristusootele jäänud vilja kvaliteeti halvendada. Üldiselt segasid sademed koristustöid kogu kuu vältel: peale ühe neljapäevase ja ühe kolmepäevase perioodi pikemaid sademeteta ajavahemikke ei esinenud. Salve jõudnud saagiga võis siiski rahule jääda.
Kogu suve püsinud soodne mullaveetase toetas rohu kasvu ning augustis tehtud rohuniited andsid head saaki.
Mulla niiskus ja temperatuur soodustasid ka mineraliseerumisprotsesse. Peaaegu kõigil põldudel täheldati nitraatlämmastiku koguse suurenemist. Paljudes kohtades oli näha, kuidas 22. ja 23. augusti vihmad uhtusid osa toitaineid kaheksa sentimeetri sügavuselt 20 sentimeetri sügavusele.