Foto: Paul-Tech
Uus uurimus näitab taastava põllumajanduse kasulikkust mulla tervisele
Eesti põllumajandustehnoloogia idufirma Paul-Tech osaleb oma mõõteseadmetega Ühendkuningriigis Leedsi ülikooli poolt läbi viidavas katses, mille eesmärk on mõõta taastavale põllumajandusele ülemineku mõju faktoreid.
Läbi viidav uurimus väidab, et see heidab valgust taastavate viljelustehnikate kasulikkusele.
Suurbritannias Yorkshire’s asuva Leedsi ülikooli uurimus võrdleb mulla tervist, taimede produktsiooni,
kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning erinevate põllumajandussüsteemide kasumlikkust viiel
12×40 meetrisel maalapil. Osa maatükke künti ja äestati, teisi aga hariti minimaalselt, kasutades
mulda mitte segavat pinnalähedast harimist. Katses kasutati ka erinevaid pinnakatteid ning nende
mõjutajaid: kaaskultuure, sõnnikut, kariloomade integreerimist ja sortide segusid.
Andmeid kogusid tipptasemel mullajaamad, mis teevad reaalajas mõõtmisi toitainete leiduvuse, mulla
veesisalduse ja temperatuuri kohta 8 ja 20 cm sügavusel. Katse jooksul väetati igat katselappi kolm
korda lämmastikuga. Pärast igat väetamist jälgiti toitaine leiduvust ja veesisaldust mõlemal sügavusel.
Jaamade mõõtmistulemused näitasid, et minimaalselt haritud katselappidel hoiti juurtetasandil
kauem ning rohkem toitaineid ja vett kinni kui küntud proovilappidel.
Selle tulemusena registreeriti minimaalselt haritud lappidel pärast väetamist oluliselt suurem
toitainete vabanemine ja kõrgem toitainete sisaldus 8 cm sügavusel võrreldes küntud
katsevariantidega, ning kättesaadavad toitained püsisid juurtetasandil kauem. Seevastu, küntud
pinnasest voolas vesi kiiresti läbi, mille tulemuseks oli oluliselt väiksem toitainete vabanemine
väetamisel ja oluliselt vähem toitaineid, mis oli 8 cm sügavusel taimedele kättesaadavad.
Mullatemperatuur oli ka mõjutatud põlluharimismeetodist. Küntud muld koges katse jooksul palju
suuremaid temperatuurimuutusi. Küntud muld külmus, kui õhutemperatuur langes alla nulli, samal
ajal kui minimaalselt haritud muld säilitas kogu aeg palju stabiilsema temperatuuri ega külmunud.
Uuring jätkub ning selle käigus vaadeldakse muude taastavate tehnikate mõju mulla tervisele pikema
aja jooksul.
“Tulemused mõjutavad oluliselt seda, kuidas põllumehed peaksid mulda käitlema”
Paul-Techi tegevjuht Mikk Plakk nimetas tulemusi “põnevaks”. “Meie mullajaamade andmed näitavad
selgelt mulla toitainete kättesaadavust ja temperatuuride erinevust erinevate harimismeetoditega
maalappide vahel,” ütles ta.
“Näiteks, küntud variandis külmus pinnas juurtetasandil ja näitas märkimisväärseid temperatuuri
erinevusi, samas kui minimaalselt haritavad maalapid ei külmunud ja temperatuur oli juurtetasandil
suhteliselt ühtlane. Samuti, minimaalselt haritavatel maatükkidel hoidis pinnas vett palju tõhusamalt
kinni, mis tähendas, et 8 cm sügavusel oli palju rohkem kättesaadavaid toitaineid kui küntud lappidel.”
“Katse tulemustel on oluline mõju sellele, kuidas põllumehed peaksid mulda käitlema. Need näitavad
kindlalt, et viljelusmeetoditel on potentsiaal märkimisväärselt parandada mulla ja taimede tervist,
vähendades samas sisendite hulka, mida tuleb rakendada.”
Reaalajas andmed on põllumeestele “võrdselt väärtuslikud”
“Reaalajas ligipääs mullajaamade poolt tiheda sagedusega mõõdetud andmetele on ülioluline
uuringute jaoks ning sama väärtuslik ka põllumeestele,” sõnas Plakk.
“Sellisel tasemel ülevaade poleks kättesaadav ilma võimaluseta mõõta vee ja toitainete liikumist kogu
pinnases, milleks meie süsteem on spetsiaalselt loodud. Leedsi Ülikoolis uuringuga jätkates me
loodame avastada täiendavaid teadmisi selle kohta, kuidas erinevad viljelusviisid mõjutavad mulla
tervist, keskkonda ja põllumeeste lõpptulemust,” lisas ta.
See süsteem on kasutuses kommertspõllumajanduses Skandinaavias ja Ida-Euroopas ning
Ühendkuningriigis võetakse see kasutusele sel kuul. Jaam kasutab mitmeid tipptasemel andureid ning
teisendab andmed lihtsateks ja teostatavateks ülevaadeteks, nii et farm saaks oma tulusid
maksimeerida. See annab 360-kraadise reaalajas ülevaate mulla tervisest, pakkudes andmeid, mida
taimekasvatajad vajavad paremate otsuste tegemiseks.
Paul Techi mullajaam ühendab reaalajas patenteeritud anduriandmeid ilmastiku ja
satelliidiandmetega, et anda põllumeestele ja taimekasvatajatele agronoomilisi soovitusi. See võimaldab neil langetada teadlikumaid otsuseid põllukultuuride sisendite ja niisutamise kohta, mis toob kaasa parema mulla tervise, taimede tervise, saagikuse ja kulude kokkuhoiu.